Ukraina sõda lõppeb lähinädalate jooksul Venemaa võiduga, hoiatab Euroopa Liidu asepresident Josep Borrell.
See küsimus tuli päevakorda pühapäeval Müncheni julgeolekukonverentsil. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutsev Borrell rõhutas, et liitlased peaksid nüüd oluliselt kiirendama oma relvatarneid suure laskemoonapuuduse käes vaevlevale Ukrainale, vahendab Guardian.
See laskemoona puudus tuleb kiiresti lahendada, see on nädalate küsimus, rõhutas Borrell oma kõnes.
Tegevusi oodatakse EL-i juhtkonna väitel järgmisel EL-i kaitseministrite erikohtumisel, mis on kavas pidada 8.-9. märtsil. Borrelli sõnul on Ukraina laskemoonapuudus praegu nii suur, et liikmesriigid peaksid pakkuma laskemoona olemasolevatest varudest.
Peame kasutama kõike seda, mis liikmesriikidel praegu on, nentis ta.
Kuigi EL-i toetust Ukrainale on peetud juba ligi aasta väga tugevaks, on Borrelli sõnul arenguruumi eelkõige relvatarnete kiiruses. Halvimal juhul võib valitsev viivitus tegelikult lõppeda ELi koordineeritud kaitse kui terviku rolli nõrgenemisega.
Oleme kulutanud liiga palju aega kriitiliste otsuste tegemisele, näiteks tankide tarnimisele, nentis EL-i asepresident.
Soome Iltalehti sõjalise erikorrespondendi Emil Kastehelmi sõnul on tegelikult raske öelda, kui täpset infot praeguse laskemoona olukorra kohta Ukrainas saab Lääne poliitikutelt.
Kõige ilmsem on aga pidev laskemoona defitsiit, sest Ukrainal ega ühelgi teisel Euroopa riigil pole praegu võimekust konventsionaalse sõja laskemoona ja rakettide tarbimisele reageerida, tunnistab ta.
Asjatundja hinnangul on olukord tingitud sellest, et Euroopa pika rahuperioodi jooksul pole olnud vajadust laskemoona massiliseks ja kiireks tootmiseks, mida vajatakse praegu.
Sellise võime ülalpidamine või arendamine maksab ja Euroopa pole tahtnud selliseks vajaduseks valmistuda, isegi mitte valmisoleku seisukohast.
Kõige olulisemat rolli lahinguväljal mängivad aga Kastehelmi sõnul praegu just suurtükid ja muu kaudtuli. Seetõttu vastab tema sõnul tõele, et laskemoona impordi peatumisel võib olukord Ukrainas tõepoolest üliraskeks muutuda.
See raskendaks nii kaitsevõitlust kui ka uute ründeoperatsioonide alustamist, räägib asjatundja.
Ukraina laskemoona defitsiidi põhjal aga ei saa veel teha järeldusi sõja üldise olukorra kohta.
Viimasel ajal on Venemaalt tulnud väiteid piirkondliku laskemoona puuduse kohta, märgib Kastehelmi. Raske on aga hinnata, kas need puudused võivad olla tingitud pigem piirkondade logistilisest korraldusest või probleemidest tegelikus tootmisvõimsuses.
Igatahes tundub, et praeguste tarbimistasemete juures on ka Venemaa tootmisvõimsusel raske suurenenud vajadust rahuldada, eriti rakettide osas, hindab asjatundja.
