Balti peaministrid rõhutasid täna Tallinnas, et vaba maailma abi Ukrainale peab olema piisavalt kiire ja mahukas selleks, et seista vastu Venemaa uuele pealetungile. Balti Ministrite Nõukogu raames toimunud kohtumisel arutati ka NATO kaitsevõime tugevdamist ja ühiseid taristuprojekte.

„Abi Ukrainale ei tohi tulla liiga hilja ja liiga killustatult. Venemaa valmistub uueks suureks pealetungiks ja meie toetus peab olema piisav sellele vastu astumiseks. Aga mitte ainult – see abi peab aitama Ukrainal Vene väed oma territooriumilt välja lüüa,“ ütles pärast kohtumist Eesti peaminister Kaja Kallas.

Ta märkis, et Eesti, Läti ja Leedu on andnud Ukrainale ajaloolises ulatuses abi. „Mõelda vaid, kui palju elusid oleks päästetud, kui rohkem riike teeks sama. Me kõik vaatame läbi oma ladusid ja varusid, aga see pole enam piisav. Ka meie kaitsetööstused peavad tootma rohkem,“ toonitas Kallas.

Kallase kinnitusel on saavutatud laialdane üksmeel, et Vene sõjakuritegudele peab järgnema karistus. Praegu otsitakse parimat lahendust selle tagamiseks. „Poliitiline ja diplomaatiline protsess on saanud hoo sisse ja varem või hiljem päädib see kohtumenetluse loomisega. Kõik, kes on agressioonikuriteo taga, peavad kandma vastutust – keegi ei ole puutumatu. Selleks toetab Eesti agressioonikuriteo uurimiseks rahvusvahelise erikohtu loomist,“ ütles peaminister.

Tema sõnul peab Euroopa Liit kiiresti tulema välja ka konkreetse lahendusega külmutatud Venemaa varade kasutamise osas Ukraina ülesehitamiseks. Sellesse küsimusse vaadetakse sisse ka Eestis lootes, et meie järeldused aitavad kaasa üleeuroopalise lahenduse leidmisele. Balti peaministrid rõhutasid samuti, et paralleelselt uute Venemaa-vastaste sanktsioonide arutamisega tuleb pöörata rohkem tähelepanu sanktsioonidest kõrvale hiilimise tõkestamiseks.

Kohtumisel väljendati pettumust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ettepaneku üle lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda 2024. aasta Pariisi mängudel. „Venemaa on aasta aega hävitanud Ukraina riiki ja maad. Venemaa on tapnud sadu Ukraina sportlasi. Lubada nüüd Venemaa sportlased ukrainlaste vere hinnaga olümpiaareenile – kas see on ikkagi aus mäng? Seda enam, et Venemaa kasutab sporti propagandatööriistana ning paljud nende koondislased kuuluvad Vene armeesse sõna otseses mõttes,“ rõhutas Kallas.

Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš ja Ingrida Šimonytė arutasid täna ka prioriteete NATO Vilniuse tippkohtumiseks. „Meie siht on selge: NATO regionaalplaanid peavad saama kinnitatud, NATO heidutus- ja kaitsehoiak idatiival tugevdatud. Muutunud julgeolekuolukorras peame vaatama üle ka NATO kaitseinvesteeringute kokkuleppe: 2 protsenti kaitsekuludeks pole enam piisav – see on miinimum,“ sõnas Kallas.

Peale sõjalise julgeoleku on kolmele Balti riigile oluline piirkonna energiajulgeolek ja varustuskindlus. Kohtumisel räägiti koostööst Euroopa Liidus avamere tuuleenergia ja võrgutaristu arendamisel, samuti Rail Balticust ja elektrisüsteemide desünkroniseerimisest Venemaa võrgust. Järgmine Balti peaministrite kohtumine, mille käigus keskendutakse eelkõige just taristuprojektidele, on plaanis läbi viia Tallinnas juba mais. Eesti on tänavu Balti riikide koostöö eesistuja.

Kaja Kallase pressiavaldus.