USA jaoks on ülemvõim maailmas käte vahelt pudenemas, kuna maailma suurimad riigid nagu Hiina ja India hoiavad praegusel konfliktsel ajal pigem Venemaa poole.
Lõuna-Aafrika raadiojaama 702 populaarse ja mõjuka jutusaate saatejuht Clement Manyathela mäletab pahameelt, mida ta tundis, kui Vene väed esimest korda Ukrainasse tungisid. Ta oli uskunud Venemaa väiteid, et nad ei kavatsenud rünnata, ja tundis end sõja puhkedes petetuna, vahendab Washington Post.
„Meile valetati,” ütles Manyathela.
Aga kui võitlus jätkus, hakkasid tema ja paljud tema saatesse helistajad esitama küsimusi: miks pidas president Vladimir Putin vajalikuks sissetungi? Kas NATO õhutas konflikti, kui saatis Ukrainasse nii palju relvi? Kuidas võib USA oodata, et teised riigid üle maailma toetavad tema poliitikat, kui ta on ise paljudesse riikidesse sisse tunginud?
„Kui Ameerika läks Iraaki, kui Ameerika läks Liibüasse, olid neil omad õigustused, mida me ei uskunud, ja nüüd üritavad nad maailma Venemaa vastu pöörata. Ka see on vastuvõetamatu,” ütles Manyathela. „Ma ei näe ikka veel mingit õigustust riiki tungimiseks, kuid Venemaa sammude osas Ukraina suhtes ei saa meile asju ette dikteerida. Ma tunnen ausalt, et USA üritas meid üle mängida.”
Aasta jooksul pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on taaselustunud lääneliit koondunud Venemaa vastu, luues president Bideni sõnul „globaalse koalitsiooni”. Lähem pilk läänest kaugemale näitab aga, et maailm pole Ukraina sõja tõstatatud küsimustes kaugeltki ühtne.
Vastupidi, konflikt on paljastanud sügava globaalse lõhe ja USA mõju kahanemise kiiresti muutuvas maailmakorras. On palju tõendeid selle kohta, et katse Putinit isoleerida on ebaõnnestunud ja seda mitte ainult Venemaa liitlaste seas, kellest võib oodata Moskva toetamist nagu Hiina ja Iraan.
India teatas eelmisel nädalal, et tema kaubavahetus Venemaaga on pärast invasiooni kasvanud 400 protsenti. Vaid viimase kuue nädala jooksul on Venemaa välisminister Sergei Lavrovi tervitatud üheksas Aafrika ja Lähis-Ida riigis, sealhulgas Lõuna-Aafrikas, mille välisminister Naledi Pandor pidas nende kohtumist „imeliseks” ning nimetas Lõuna-Aafrikat ja Venemaad „sõpradeks”.
Reedel, aasta pärast invasiooni algust, osaleb Lõuna-Aafrika merevägi India ookeanil sõjalistel õppustel koos Venemaa ja Hiinaga, saates võimsa solidaarsussignaali hetkel, mil USA lootis, et see päev annab võimaluse kogu maailmas taaselustada Venemaa hukkamõistu.
Vestlused Lõuna-Aafrikas, Keenias ja Indias elavate inimestega viitavad sügavalt erinevale nägemusele konfliktist, mida ei ajendanud mitte niivõrd küsimus, kas Venemaa tegi sissetungimisel valesti, kui praegused ja ajaloolised kaebused lääne vastu – kolonialismi, ülbuse ja ükskõiksuse tajumise pärast. Seda peegeldab Lääne suutmatus pühendada nii palju ressursse konfliktide ja inimõiguste rikkumiste lahendamisele mujal maailmas, näiteks Palestiina aladel, Etioopias ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
Lääneriigid „on silmakirjalikud,” ütles India Kolkata ametnik Bhaskar Dutta. „Need inimesed koloniseerisid kogu maailma. Seda, mida Venemaa on teinud, ei saa heaks kiita, kuid samal ajal ei saa te neid ka täielikult süüdistada.”
USA ametnikud märgivad, et 141 ÜRO riiki 193-st hääletas pärast sissetungi Venemaa hukkamõistmise poolt ja 143 hääletas oktoobris Kremli poolt välja kuulutatud Ukraina osade annekteerimise vastu. Kuid ainult 33 riiki on kehtestanud Venemaale sanktsioonid ja sama palju saadab surmavat sõjalist abi Ukrainale. Eelmise aasta Economist Intelligence Unit uuringu kohaselt elab kaks kolmandikku maailma elanikkonnast riikides, mis on hoidunud Venemaa tegevust hukka mõistmast.
See ei ole võitlus vabaduse ja diktatuuri vahel, nagu Biden sageli vihjab, ütles William Gumede, kes asutas Johannesburgis asuva Aafrika demokraatiat edendava Democracy Works Foundationi ja juhib seda. Ta viitas Lõuna-Aafrika, India ja Brasiilia keeldumisele ühineda Bideni ülemaailmse koalitsiooniga.
Ta ütles, et see vastumeelsus on tulemus enam kui kümme aastat kestnud pahameelest USA ja tema liitlaste vastu, kes on üha enam kaotanud huvi globaalse lõunapiirkonna probleemidega tegelemise suhtes, ütles ta. Koroonaviiruse pandeemia, mille peale lääneriigid end lukustasid ja panid teistele riikidele piirid kinni, ning president Donald Trumpi selge põlgus Aafrika vastu õhutas pahameelt veelgi.
Kui Lääs tõmbus tagasi, astusid nii Venemaa kui ka Hiina vaakumit täitma, kurameerides agressiivselt arenguriikidega ja kasutades ära pettumust USA-s ja Euroopas, pakkusid alternatiivi tajutavale Lääne hegemooniale. Lähis-Ida ja Aafrika on selles võitluses südamete ja inimhingede eest võtmetähtsusega lahinguväljad, nagu ka Aasia ja vähemal määral Ladina-Ameerika, mille õnn on geograafiast tingituna rohkem seotud Ameerika Ühendriikidega.
Lähis-Ida on üks piirkond, kus Venemaal on õnnestunud võita sõpru ja mõjuvõimu, ütles endine Egiptuse organiseeritud kuritegevuse konsultant Faysal, kes palus oma täisnime mitte kasutada, kuna Egiptuse poliitiliste küsimuste arutamine on tundlik asi.
„Loomulikult toetan ma Putinit,” ütles ta Kairos antud intervjuus. „Kaua aega tagasi kaotasime usu läände. Kõik araablased siinpool maailma toetavad Putinit ja meil on hea meel kuulda, et ta saab Ukrainas maid juurde.”
„Lääs ei ole viimase 15 aasta jooksul märganud seda viha kogunemas üle maailma ja Venemaa on seda täielikult ära kasutanud,” ütles Gumede. „Venemaa on suutnud kujutada Ukrainat sõjana NATO-ga. See on Lääs versus ülejäänud.”
Vaatamata Lääne püüdlustele omistada Venemaa sissetungile globaalne inflatsioon ja toidukriis, süüdistab enamik riike maailmas sanktsioonide kehtestamises Läänt, ütles India endine välisminister Kanwal Sibal.
Nad ei nõustu narratiiviga, et Venemaale vastu astumine on demokraatia ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtete ning reeglitepõhise maailmakorra põhimõtete järgimisel moraalne imperatiiv, ütles Sibal.
„See ei ole argument, mille mõtlevad inimesed ära ostavad,” ütles ta, tuues näidetena NATO pommitamise Serbias, USA toetuse diktatuuridele külma sõja ajal ja Iraagi sõja näiteks sellest, miks ta näeb USA-s samade põhimõtete rikkujat.
„Ülejäänud maailm näeb seda tegelikult Euroopa sõjana. Nad ei näe globaalset konflikti ega seda, kuidas Lääs seda esitab,” ütles ta. „Jah, sellel on rahvusvahelised tagajärjed, näiteks inflatsioon. Kuid need tagajärjed on tingitud sanktsioonidest.”
Sibal ütles, et keeldudes riskimast oma suhtega Venemaaga, suhtub India karmilt oma huvidesse, sealhulgas sõltuvusse Venemaast sõjaliste tarnete osas ja võimalusest hoida inflatsiooni vaos, ostes Venemaalt soodushinnaga naftat. Ta ütles, et India ja selle geopoliitilise rivaali Hiina piirile on koondatud kümneid tuhandeid Hiina sõdureid ning India ei saa endale lubada Venemaast võõrandumist ega ohtu relvatarnete katkemisel.
USA vajab Indiat vastukaaluks Hiinale ja pärast esialgseid katseid survestada New Delhit oma poliitikaga kooskõlla viima, näib USA nüüd olevat India seisukohaga leppinud, ütles Sibal. USA otsustas eelmisel aastal Venemaaga sõlmitud raketileppe eest Indiale sanktsioone mitte kehtestada ning on selle asemel jätkanud sidemete laiendamist, sõlmides oma kaitselepinguid.
Lõuna-Aafrika Vabariigi otsusesse ühineda sõjalistel õppustel Venemaa ja Hiinaga on suhtutud vähem mõistvalt. USA ja Lääne diplomaadid on väljendanud ärevust õppuste ajastuse ja olemuse pärast, öeldes, et Lõuna-Aafrika on kaldumas oma neutraalsusest kaugemale, asudes Venemaa poolele.
Lõuna-Aafrika ametnikud on selle peale märkinud, et riik osales eelmisel aastal koos USA sõjaväega õppustel. Kuid need õppused keskendusid humanitaarabile ja katastroofidele reageerimisele, ütles USA ametnik, kes soovis tundliku teema arutamisel jääda anonüümseks. Reedel alanud Venemaa-Hiina õppused hõlmavad pealetungiva mereväe võimekust ja võivad mõeldavalt suurendada Venemaa mereväe lahinguvõimet. Vene vägede hulka kuulub üks Moskva peamisi sõjalaevu Admiral Gorškov, mis on Venemaa väitel varustatud äsja väljatöötatud hüperhelikiirusega raketiga Tsirkon.
Õppused annavad Venemaale olulise avalike suhete eelise, kuna Lääne tähelepanu on suunatud sõja aastapäevale, ütles Lõuna-Aafrika Vabariigi opositsioonipartei Demokraatlik Allianss pressiesindaja Kobus Marais. Ta ütles, et Lõuna-Aafrikast on saanud „Venemaa kasulik idioot” ja ta võib osaleda sõjakuritegudes, kui Admiral Gorškov viiakse hiljem Ukrainasse rakette tulistama.
Õppus järgneb Venemaa laeva Lady R müstilisele dokkimisele detsembris Lõuna-Aafrika sadamas, see laev on USA sanktsioonide all, kuna on teadaolevalt tegelenud relvatarnetega. Kaubalaevale ei antud luba dokkida Kaplinnas, selle algses sihtkohas, ja selle asemel sõitis see mõne miili kaugusele Simon’s Towni väiksemasse sadamasse, kus laeva lossiti ja seejärel uuesti laeti peale konteinereid, mis olid ilmselt pärit Lõuna-Aafrika eriüksuste relvalaost, rääkis Marais.
USA valitsus saatis Lõuna-Aafrika valitsusele ametliku hoiatuse, et iga laevaga suhtlevat üksust ähvardavad teisesed sanktsioonid, kuid ei saanud vastust, ütles USA ametnik. Lõuna-Aafrika kaitseministeerium teatas, et uurib asja.
„Nende näilist neutraalsust on hästi öeldes üha raskem uskuda,” ütles USA ametnik. USA on teinud suuri investeeringuid apartheidijärgsesse Lõuna-Aafrikasse ning on Lõuna-Aafrika suurim välisinvestor ja suurim eksporditurg ning pole mõtet seada ohtu oma suhteid Washingtoniga, ütles ametnik.
Lõuna-Aafrika riikide esindajate sõnul on Lõuna-Aafrika Vabariigil aga omad põhjused, miks jääda Venemaale lojaalseks riskidest hoolimata. Valitsevat Aafrika Rahvuskongressi parteid toetas Nõukogude Liit kogu apartheidiajastu ajal paguluses veedetud aastakümnete vältel ning paljud selle kõrgeimad tegelased said Nõukogude Liidus väljaõppe, sealhulgas kaitseminister Thandi Modise.
Apartheidirežiimile vastupanu keskuseks olnud Soweto tänavatel, Johannesburgi serval asuvas tohutus linnalises asumis räägitakse, et nad näevad Venemaad endiselt liitlasena. „Venemaa oli meiega, kui olime kettides,” ütles 51-aastane Elijah Ndlovu, kes on töötu. „Me ei ütle, et Venemaa poolt on Ukraina hävitamine hea, aga kui te küsite meilt, kus me selles võitluses seisame, siis peame olema ausad. Me ei saa kunagi Venemaale selga pöörata.”
33-aastane Shakes Matlhong ütles, et tema arusaam konfliktist oli udune, kuid ta on USA-d pikka aega pidanud „imperialistlikuks” jõuks. „Ja nüüd võitleb Venemaa vastu,” ütles ta.
„Aafrika suhtumine sõtta on selline, et Venemaa kaitseb end NATO vastu,” ütles ta. „Venemaa ei osalenud kunagi üheski kolonialismis. Võib juhtuda, et Venemaa eksib, aga inimeste suhtumise määrab ajalugu.”
See, et Venemaa ei osalenud Aafrika koloniseerimises ja et Nõukogude Liit toetas paljusid kontinendi vabastamisliikumisi, on punktid, mida Putin on oma sõnumites ära kasutanud, ütles Ukraina suursaadik Lõuna-Aafrikas Liubov Abravitova. Ta tunnistab soovi püüda võita aafriklaste poolehoidu Ukraina asja nimel. Venemaa „ainus kaart on see, et nad pole kunagi Aafrikat koloniseerinud”, ütles ta. „Kuid see kehtib ka Ukraina kohta.”