Venemaa vastu on kirja pandud enam kui 66 000 sõjakuritegu – mis neist edasi saab?

Ukraina kohtutes on praeguseks sõjakuritegudes süüdi mõistetud 25 Vene sõdurit. Nende hulgas on võitleja, kes sundis relva ähvardusel kaht ukrainlast sülearvuteid ja raha üle andma, neli sõdurit, kes Ukraina sõdurit peksid ja piinasid ning kaks, kes tunnistasid sõja esimestel nädalatel elumajade tulistamist.

Ukraina peaprokuratuuri andmetel on pärast Venemaa sissetungi mullu veebruaris Ukraina võimudele teatatud veel üle 66 000 väidetava sõjakuriteo. Nende arv kasvab iga päev sadade võrra, kuna uurijad tungivad venelastelt tagasi võetud piirkondadesse ja ukrainlased esitavad kaebusi alates vara vargustest kuni piinamiste, mõrvade, vägistamiste ja ukraina laste Venemaale küüditamiseni ning halastamatute raketilöökideni Ukraina taristu vastu, vahendab Stars and Stripes.

Õiguseksperdid väidavad, et tegemist on erakordselt suure juhtumite arvuga, mis ületaks iga kohtusüsteemi võimekuse ükskõik kus. Kuid Ukraina peaprokurör Andri Kostin on lubanud neid kõiki süütegusid uurida ja viia kohtu ette kõik need, kelle kohta on võimalik koguda piisavalt tõendeid. President Volodõmõr Zelenski on seadnud sõjakuritegude ohvrite õigusemõistmise üheks oma tingimuseks Venemaaga rahu sõlmimisel. Küsimus on Ukraina jaoks sama oluline kui venelaste sõjaline alistamine, kui Venemaad tahetakse igaveseks Ukraina ründamisest eemale peletada, ütles Kostin.

„Me peame võitma mõlemas lahingus – võitluses oma territooriumi eest ja võitluses õigluse eest,” ütles ta ühes intervjuus.

Võitlus õigluse eest võib osutuda sama raskeks kui võitlus maa pärast.

Ukraina sõda pakub võrratu võimaluse testida endiselt arenevat rahvusvahelist õigussüsteemi, mis hakkas kujunema pärast Teist maailmasõda. ÜRO egiidi all käesoleva aasta algul moodustatud sõltumatu rahvusvahelise Ukraina uurimiskomisjoni esialgses aruandes on ÜRO leidnud selgeid tõendeid selle kohta, et toime on pandud hulk sõjakuritegusid ning muid inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumisi.

Üks anonüümseks jääda soovinud Euroopa diplomaat ütles, et lisaks suurele juhtumite arvule on ka ohtralt tõendeid. Tehnoloogia on andnud uusi vahendeid kuritegude dokumenteerimiseks, alates Venemaa ja Ukraina sõdurite sotsiaalmeediasse postitatud videotest kuni satelliidipiltideni, mis paljastavad tahtlike rünnakute mustreid tsiviilobjektide vastu.

Territooriumi vabastamine Ukraina vägede poolt on võimaldanud uurijatel hankida vahetuid aruandeid ja kohtuekspertiisi tõendeid mõne päeva või nädala jooksul pärast kuritegude toimepanemist – mitte aastate jooksul, nagu on juhtunud enamiku varasemate katsete puhul sõjakurjategijaid kohtu alla anda. Kui Ukrainal õnnestub rohkem territooriume tagasi võtta, võib juhtumite arv kergesti kahekordistuda, väidavad Ukraina ametnikud.

Püüdluste suhtes panna kurjategijad vastututama on erakordne rahvusvaheline huvi, mida edestavad vaid Teisele maailmasõjale järgnenud natside sõjakuritegude kohtuprotsessid. Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) saatis Ukrainasse oma seni suurima meeskonna. Inimõiguste juristid ja kaitsjad on riiki sisenenud. ÜRO ja Euroopa valitsused on algatanud uurimise. Diplomaat ütles, et on kokku lugenud vähemalt 11 erinevat Ukrainas käimasolevat uurimist.

Kuid on suur oht, et jõupingutusi takistavad kohtuasjade suur arv, kattuvad uurimised ning endiselt ebatäiusliku rahvusvahelise kohtusüsteemi lüngad ja vastuolud, väidavad õiguseksperdid. Nende sõnul on üha enam küsitav, kas on olemas võimalus sõja eest üldist vastutust kandvate kõrgeimate tegelaste, sealhulgas Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtu alla andmiseks.

Kostin ütles, et Ukraina võimud loodavad kohtu alla anda valdava enamiku juhtudest. Rahvusvahelised mehhanismid on alati mõeldud täiendama riiklikke jurisdiktsioone, sekkudes olukordadesse, kus valitsused ei suuda või ei taha ise süüdistusi esitada ja tuues kõrgeima tasandi ametnikele rahvusvahelise vastutuse.

Kuid see, et Ukraina esitab süüdistuse 99 protsendil juhtudest, mida Kostini sõnul loodab ta enda kanda võtta, on iseenesest tohutu ettevõtmine. Iga päev toob uusi teateid paljastatud massihaudadest, piinakambritest ja uutest raketirünnakutest, mis tapavad tsiviilelanikke ja hävitavad vara. Tõenäoliselt esineb mõningaid dubleerimisi, kuid see on siiski suur hulk juhtumeid, ütles ta.

Näiteks võib võtta vaid ühe massihaua, mis avastati pärast Venemaa taganemist Ukraina kirdeosas asuvast Izjumi linnast septembris, ütles Ukraina inimõiguste advokaat Wayne Jordash, kes töötab firmas Global Rights Compliance, mis on üks Ukraina valitsust nõustavatest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Sõjakuriteo toimepanemise tõendamiseks on vaja üksikasjalikku kohtuekspertiisi kõigi 400 väljakaevatud surnukeha ja nende surma asjaolude kohta, seda isegi enne kurjategija tuvastamist, ütles ta.

„Te ei jõua kunagi uurida kõiki neid juhtumeid. Mõned tuleb prioriteediks seada, mõned aga tähtsuse järjekorda seada, kui teil on selline massilise kuritegevuse olukord nagu siin,” ütles Jordash.

Tema organisatsioon ja teised Ukraina valitsust abistavad inimesed pooldavad mitmete kuritegude koondamist. Nende hulka võivad kuuluda näiteks kõik tapmised, mis sooritati Butša ümbruses Kiievi ligidal, kus Venemaa sunnitud taganemine mullu aprillis juhtis tähelepanu Venemaa julmuste ulatusele.

Kuid ukrainlased rõhutavad, et on oluline vastutusele võtta iga üksik sõjaseadusi rikkunud Vene sõdur, olenemata sellest, kui väike on kuritegu või kas kurjategijad on Ukrainas vahi all. „Ohvrid tahavad õiglust,” ütles Kostin.

Seni esitatud 86 süüdistuse hulgas on üks, milles süüdistatakse Vene sõdurit Ukraina kodust toidu ja muu vara varguses ning teine ​​Vene sõduri abikaasa suhtes selle eest, et ta õhutas oma meest ukrainlannasid vägistama, „isiklikust vaenust ukrainlaste vastu ja põlgusest Ukraina naiste vastu,” selgub peaprokuratuuri dokumentidest.

Süüdistus on esitatud ka pataljoniülemale, kes käskis alluvatel Harkivist põgenevate tsiviilisikute pihta tulistada, mille tulemusel hukkus vähemalt üks naine; kahele sõjaväelasele, kes vägistasid 16-aastase noormehe; ja Venemaa transpordiministrile, keda süüdistatakse sõja ettevalmistamises ja „inimeste ebaseaduslikus transpordis” üle Ukraina riigipiiride – ta on seni kõrgeima astme tsiviilisik, kellele on esitatud süüdistus.

Peaprokuröri andmetel antakse minister ja valdav enamus seni süüdistuse saanud 86 kahtlusalusest tagaselja kohtu alla. Võimalike Ukraina enda sõjakuritegude uurimise kohta seni teateid ei ole.

„Peame leidma viisi, kuidas mõista kohut kõigi üle, olenemata sellest, kes nad on, milline on nende sotsiaalne positsioon ja millise kuritegevuse tasemega nad on,” ütles Oleksandra Matvitšuk, kelle organisatsioon Ukraina Kodanikuvabaduste Keskus oli üks 2022. aasta Nobeli rahupreemia saajatest sõjakuritegude ohvrite kaitsel tehtud töö eest.

Siiski on oht, et tekib „vastutuse lõhe”, nagu rääkis Matvitšuk, kus tavalisi Vene sõdureid karistatakse tegude eest, mis on toime pandud nende sõjakäskude täitmisel, samal ajal kui tippjuhid nagu Putin jätkavad karistamatult sõda. Seni süüdi mõistetud 25 Vene sõdurile on määratud karistused alates 10 aastast kuni eluaegse vangistuseni. Peaprokuratuuri esitatud andmetel on 250 Vene sõdurist, kelle kohta on süüdistuse esitamiseks kogutud piisavalt tõendeid, vaid 18 sõjavangide hulgas.

Ukraina kogub samal ajal tõendeid kõrgete isikute kohta, kellele võidakse esitada süüdistus rahvusvahelise õiguse rikkumistes, et edastada need rahvusvahelistele võimudele, ütles Kostin. Kuid Ukraina seadused keelavad vastu võtta tõendeid, mida Ukraina uurijad pole ise kogunud, muutes osa riiki voolanud rahvusvahelisest abist kasutuks, ütles prokuratuuri sõjakuritegude süüdistuse osakonda juhtiv Juri Bilousov.

Suur osa välismaiste inimõigusorganisatsioonide kogutud tõenditest saadetakse otse Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, kus see võib tolmu koguma jääda, ütles ta. Valitsusvälised organisatsioonid „on abivalmid, kuid nad võiksid olla kasulikumad, kui nad meile teavet annaksid,” ütles ta. „Rahvusvaheline Kriminaalkohus ei olnud loodud iga sõjakuriteo eest vastutusele võtmiseks. Oleks kasulikum, kui saaksime teabe kohe kätte, sest saaksime proovida Vene kurjategijat leida.”

Kõigist uurimistest on jäetud käsitlemata agressiooni kuritegu, suveräänse riigi vastu sõja pidamise kuritegu. Seda peetakse „kõikide sõjakuritegude emaks”, ütles Kostin. „Ilma Vene vägede sissetungita poleks muid sõjakuritegusid toime pandud.”

Ja just selle kuriteo eest oleks kõige lihtsam vastutusele võtta, sealhulgas Venemaa juhtkonna kõrgeimal tasemel, ütles Jordash. On palju tõendeid, alates televisioonis tehtud avaldustest kuni sissetungi endani, selle kohta, et Putin ja tema ministrid alustasid teadlikult agressioonisõda Ukraina vastu.

Kuid erinevatel õiguslikel põhjustel, sealhulgas asjaolul, et ei Ukraina ega Venemaa ei ole ratifitseerinud Rooma statuuti, millega ICC asutati, ei saa Rahvusvaheline Kriminaalkohus agressioonikuritegude eest vastutusele võtta. Samuti ei saa ta kohtu alla anda riigipäid nagu Putin, ega korraldada tagaselja kohut tema tippministrite üle.

Sel põhjusel teeb Ukraina kampaaniat eritribunali loomise nimel, sarnaselt endises Jugoslaavias ja Rwandas sõjakuritegude menetlemiseks loodud tribunalidele. Kostin ütles, et tema büroo on kogunud tõendeid 627 kahtlusaluse kohta, sealhulgas ministrite, kindralite ja kõigi sõja poolt hääletanud Vene duuma või parlamendiliikmete kohta, kes võidakse agressioonikuriteos kohtu alla anda.

Kuid eritribunali loomist peaks toetama kas ÜRO Julgeolekunõukogu, kus Venemaal on vetoõigus, või ÜRO Peaassamblee, kus pole selge, kas Ukraina suudab häälteenamuse saavutada. Euroopa diplomaat ütles, et hädavajalik on laialdane rahvusvaheline toetus, sealhulgas mitte-lääneriikidelt, kes on seni kõhelnud Venemaa sissetungi hukka mõistmast, et tribunalil oleks menetlusele kaalu andmiseks vajalik legitiimsus.

Euroopa Liit kaldub sellist ettepanekut toetama, kuid USA pole veel otsustanud, kas toetada tribunali, ütles USA sõjakuritegude eest vastutav suursaadik Beth van Schaak. Bideni valitsus on kaalunud potentsiaalselt toetada Hollandi uut ettepanekut luua ajutise prokuröri büroo, mis koguks tõendeid agressioonikuritegude toimepanemise kohta, mida tulevikus kasutada.

Bilousov ütles, et Ukraina on avatud kõikidele ettepanekutele, mis annavad parima võimaluse õigusemõistmiseks. „Selle ülesande täitmise kohta on sama palju arvamusi kui on advokaate,” ütles ta.

Kommentaarid
(Külastatud 996 korda, 1 külastust täna)