USA otsus anda Ukrainale 31 kaasaegset peamist lahingutanki Abrams on kohe tekitanud küsimusi relvaabi kohaletoimetamise kohta.

Abrams on keeruline relvasüsteem, mida peab toetama oma tarneahel. Sama ootab ees ka Ukrainasse suunduvad Saksa Leopardi tanke, seega tuleb ukrainlastel edaspidi hallata kahte süsteemi, vahendab Ilta-Sanomat.

Abramsiga seoses on aga tõstatatud eriline probleem.

Kõigi uuemate USA Abramsite soomus on nii ülisalajane tehnoloogia, et seda pole kunagi välismaale viidud.

Küsimus on selles, kust saada sellised Abramsid, millel ei ole kõnealust tehnoloogiat?

Seni pole Pentagon asja kommenteerinud ja muid tehnilisi üksikasju pole avalikustatud. Isegi mitte seda, millise versiooni Abramsi tankist Ukraina võiks saada.

President Joe Biden vihjas oma kolmapäevases teates, et Abramsite Ukrainasse jõudmiseks kulub mitmeid kuid.

Tank M1 Abrams on kiire, täpne ja tulejõuline hiiglane, mida peetakse koos Leopardi ja Korea K2-ga maailma parimaks tankiks.

Süsteemina on see aga keerulisem ja nõuab seetõttu pikemat koolitust. Ka selle gaasiturbiinmootor kulutab rohkem kütust kui näiteks Leopardi diiselmootor.

Moodsaima kahuriga Abramsil on kaks versiooni, millest M1A2 on paremini varustatud kui teine variant M1A1.

Abramsi soomukite puhul jõudsid selle arendajad General Dynamics ja USA armee lahenduseni, mis on raskendanud eksporti välismaale.

Abramsi tõhus kaitse põhineb kihilisel komposiitsoomusel, mis kasutab terast ja komposiitplaate. Ülisalajase teeb soomusest aga plaatide vahele paigaldatud tugevdus, mis koosneb vaesestatud uraanist valmistatud võrgust.

See on paigaldatud tanki raami ja torni esiossa, mis on lahinguolukorras vaenlase mürskude suhtes kõige haavatavamad.

Vaesestatud uraan on uraanikütuse tootmise kõrvalsaadus. Tegemist on väga kõva ja tiheda ainega ning seetõttu relvatööstuse jaoks atraktiivse materjaliga, millest saab valmistada läbistavat laskemoona või alternatiivina näiteks tanki läbistamise eest kaitsta.

Alates 1980. aastate lõpust on USA Abramsile paigaldatud tugevdatud soomus olnud üks Pentagoni kõige rangemalt kaitstud saladusi, selgub tehnoloogiaajakirja The Drive värskest artiklist.

Kui erisoomuse […] sisemus saab vigastada, kaetakse see kohe ja võetakse kasutusele meetmed selle parandamiseks keevitamise teel või evakueeritakse tank hooldushoonesse remondiks, seisab Pentagoni juhistes.

USA on Abramseid välismaale müünud ​​varemgi, näiteks Austraaliasse, Poolasse, Egiptusesse, Iraaki ja Saudi Araabiasse, kuid tegu on eksportversiooniga ilma vaesestatud uraaniga tugevdatud soomuseta.

Uute tellimuste puhul Austraaliasse ja Poola on samuti täpsustatud, et need ei sisalda salajast tehnoloogiat. See on saadaval ainult USA armee versioonides […], mida ei saa eksportida isegi kõige olulisematele liitlastele. Teisisõnu, USA ei saa lihtsalt oma M1 tanke Ukrainasse saata, märkis väljaande The Drive ekspert Joseph Trevithick. Tema sõnul oleks USA jaoks üks võimalus välismaale eksporditud Abrams tagasi osta ja Ukrainale annetada.

Kui USA peaks ise oma soomust modifitseerima, lükkuks Abramsite saatmine Ukrainasse vähemalt järgmise aastani. Siiani pole teada, kuidas probleemi lahendada.

Abramsiga on seotud veel üks probleem, mis on minevikus maailma raputanud. Vaesestatud uraani ei kasutata ainult Abramsi soomuses, vaid ühes USA relvasüsteemis kasutatakse ka sellest valmistatud laskemoona. Tänu sellele suudab Abramsi 120 mm kahurikuul läbistada kuni poole meetri paksust terast.

USA ei ole kommenteerinud, kas nad kavatsevad koos Abramsiga saata Ukrainasse „hõbekuulidena” tuntud laskemoona. Vaesestatud uraani laskemoon on vastuoluline, sest seda on süüdistatud pikaajaliste terviseprobleemide tekitamises.

USA kasutas juba Pärsia lahe sõjas palju uraaniga laskemoona, mis oli Ameerika relvatehnoloogia demonstratsioon 1990ndate aastate alguses. Sellest ajast alates on aga hinnatud, et uraanist haigestusid nii tsiviilisikud kui ka sõdurid. Vaieldamatuid tõendeid pole.

Lühiajaliselt vaesestatud uraani puhul kiirgusohtu ei ole, kuid uuringute järgi on see inimesele ohtlik näiteks allaneelamisel nagu muude raskmetallidega.

Samuti võivad USA poolt Ukrainale lubatud Bradley lahingumasinad ja Saksa tankid Leopard põhimõtteliselt kasutada vaesestatud uraanist valmistatud laskemoona. Nende Ukrainasse saatmise kohta pole aga viiteid.

Laskemoon on tundlik valdkond, sest Venemaa võiks neid propagandavahendina kasutada.

Vene diplomaat Konstantin Gavrilov lõi juba OSCE kohtumisel Viinis Leopardi tankide teemal lärmi ja süüdistas sõjalist allianssi NATO „räpaste tuumapommide” kasutamises. Kui Kiievile antakse sellist laskemoona […] tõlgendame seda räpaste tuumapommide kasutamisena Venemaa vastu ja see toob kaasa tagajärgi, ütles Gavrilov.