Uuringus uuriti kodanike arvamusi riigivalitsemise väärtuste olulisusest ja nende realiseerimisest riigiteenistujate tegevuses. Küsitlusele vastas 1018 inimest, kes esindavad Soome 15–79-aastast elanikkonda.
62 protsenti soomlastest usaldab riigivalitsemist ja selle ametnike tegevust. Alates 2016. aastast, mil uuring viimati läbi viidi, on kindlustunne kasvanud viie protsendipunkti võrra.
„Kodanike usaldus avaliku valitsemise suhtes tõuseb kriisi ajal esile. Tulemused näitavad, et meil on see päris hästi õnnestunud. Siiski on meie ülesanne pidevalt tugevdada usaldust, demokraatiat ja osalust riigi, omavalitsuste ja hoolekandepiirkondade tegevuses,“ ütles halduspoliitika asekantsler Susanna Huovinen.
Üle poole küsitletutest, 57 protsenti, hindab riigiametnike eetika ja moraali seisukorda väga või küllaltki heaks. Kolm protsenti vastanutest hindas olukorda väga halvaks ja iga kümnes pidas olukorda pigem halvaks. Kõrgelt haritud inimesed hindasid avaliku teenistuse eetikat teistest tõenäolisemalt hästi.
„Sellisel ajal, ka rahvusvaheliselt, on ülioluline väga kõrge usaldus ametliku tegevuse eetilise jätkusuutlikkuse vastu. Siiski on alati, mida arendada ja paremini tagada. Sellesse töösse on kaasatud nõuandekogu,“ ütles Riigiteenistuse eetika nõukoja esimees Pekka Vihervuori.
Inimesed peavad riigivalitsemise väärtusi oluliseks
Riigivalitsemise väga olulisteks väärtusteks pidasid kodanikud asjatundlikkust, usaldust, erapooletust ja sõltumatust, seaduslikkuse ja vastutuse põhimõtet, läbipaistvust, võrdsust ja teeninduspõhimõtet. Samad väärtused olid ka 2016. aasta olulisemate väärtuste hulgas. Tegevuse ökonoomsust peetakse nüüd varasemast veidi olulisemaks.
Kodanike hinnangul realiseeruvad väärtused praktikas üsna hästi. Seaduslikkuse ja vastutustundlikkuse põhimõtet peeti väärtustest kõige paremini rakendatuks: 60 protsenti hindas, et seda rakendati väga või üsna hästi, viiendik üsna või väga halvasti. Samuti hinnati väga hästi või üsna hästi rakendatuks riigiteenistujate asjatundlikkust ja võrdsust. Teostatud tegevuste säästlikkus, uuendusmeelsus, tulemuslikkus ja läbipaistvus olid kõige nõrgemad riigiteenistujate tegevuses.
Inimesed kritiseerivad bürokraatiat, aga ei usu altkäemaksu võtmist
Kodanikele valmistas enim muret tarbetu bürokraatia. 69 protsendi hinnangul on asjaajamine asjatult keeruline, 53 protsendi puhul venitamine, 61 protsendi puhul raske riigikeel ja 58 protsendi puhul ebaefektiivsus. Enam kui pooled arvasid ka seda, et riigiametis toimub sama erakondliku kuuluvusega inimeste eelistamine. Vaid üksikud kodanikest leiavad, et riigivalitsemise ametnikud võtavad altkäemaksu.
Uuringu viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi Kantar Public. Kodanikuküsitlust tehakse iga viie aasta tagant. Käesoleva aasta jooksul viib rahandusministeerium läbi ka riigiametnikele suunatud riigiteenistujate uuringu.
