USA ja liitlased tahavad, et Ukraina muudaks lahingutaktikat – mis siis muutub?

USA ja Lääne ametiisikud kutsuvad Ukrainat üles muutma senist jõhkrat, mitmeid kuid kestnud võitlust riigi idaosas Bahmuti linnas ja alustama võimalikku pealetungi lõunas, kasutades teistsugust võitlusstiili, mis kasutab ära miljardite dollarite eest saadetud Lääne tehnikat, rääkisid USA ja Ukraina allikad CNN-ile.

Ligi kuus kuud on Ukraina väed olnud venelastega vastamisi umbes 50 kilomeetri ulatuses Bahmutis, mis asub separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski linnade vahel. Mürsud on linna peaaegu täielikult hävitanud.

„See on jõhker ja karm võitlus,” ütles Lääne luure kõrge ametnik eelmisel nädalal, kusjuures kumbki pool liikus päevas 100–400 meetrit ja kulutas peaaegu iga päev mitu tuhat suurtükimürsku. „[Bahmut] on sõjaliselt vähem atraktiivne mis tahes taristu poolest, kui see oleks olnud siis, kui seda poleks nii hävitatud.”

USA ja Lääne ametnike sõnul on nüüd enne seda, mida laialdaselt oodatakse kui karmi võitluskevadet, toimumas taktikaline avanemine. Viimastel nädalatel on nad hakanud vihjama, et Ukraina väed vähendaksid oma kaotusi Bahmutis, millel on nende sõnul Ukraina jaoks vähe strateegilist tähtsust, ja keskenduksid selle asemel pealetungi kavandamisele lõunas.

See oli osa sõnumist, mille edastasid eelmisel nädalal Kiievisse sõitnud USA presidendi Joe Bideni valitsuse kolm kõrget ametnikku.

Kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ütlesid riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Jon Finer, asevälisminister Wendy Sherman ja kaitsepoliitika asekantsler Colin Kahl, et USA soovib aidata Ukrainal eemalduda praegusest kurnamislahingust Bahmuti linnas ja keskenduda selle asemel mehhaniseeritud manööversõja stiilile, mis kasutab kiireid ja ootamatuid liikumisi Venemaa vastu, ütlesid nende aruteluga kursis olevad allikad.

Sajad soomukid, mille USA ja Euroopa riigid on viimastel nädalatel Ukrainale andnud, nende hulgas 14 Briti tanki on mõeldud aitama Ukrainal seda muutust teha, ütlesid ametnikud.

Siiski pole selge, kas Zelenski on valmis Bahmuti hülgama.

Tema mõtteviisiga tuttavad inimesed ütlesid CNN-ile, et Zelenski ei usu, et Venemaa võit Bahmutis on fait accompli (pöördumatu) ja et ta ei taha sellest loobuda. Bahmuti hoidmine annaks Ukrainale paremad võimalused kogu Donbassi piirkonna tagasivõtmiseks, usub Zelenski, ning Venemaa võidu korral annab see neile võimaluse edasi liikuda strateegiliselt olulistesse idapoolsetesse linnadesse nagu Slovjansk ja Kramatorsk.

Bahmut on ka Ukraina vastupanu oluline sümbol.

Zelenski külastas Bahmuti vahetult enne reisi Washingtoni DC-sse eelmise aasta detsembris, kus ta ütles USA seadusandjatele, et „selle maa iga toll on verest läbi imbunud, mürisevad relvad kõlavad iga tund ja võitlus Bahmuti eest muudab meie iseseisvus- ja vabadussõja traagilist lugu”.

Lühidalt kokku võttes ütles kõrge Lääne ametnik, et Bahmut on „oluline, sest venelased on selle oluliseks muutnud – tõenäoliselt rohkem kui maastik.” Üks USA sõjaväeametnik väljendas ka skeptilisust, et Ukraina hülgab Bahmuti – mitte selle lahinguvälja väärtuse pärast, vaid seetõttu, et selle strateegiline tähendus on nii oluline.

Bahmutis venelaste kurnamisel on ka mõningaid eeliseid.

Esmaspäeval ütles USA kõrge sõjaväeametnik ajakirjanikele, et Venemaa on viimaste kuude jooksul „paisanud” üle rindejoone kümneid tuhandeid „halvasti varustatud, halvasti välja õpetatud” asendusvägesid, sealhulgas Bahmuti, keset kantud kaotusi. Vaatamata suurele arvule ei ole uued väed võitluse dünaamikat muutnud, ütles ametnik.

Kuid Ukraina kannatab lahingus samuti tohutuid kaotusi ja kulutab iga päev tohutul hulgal suurtükiväe laskemoona – see on selline võitlusstiil, mida USA ei pea jätkusuutlikuks. Suure mahu poolest on Venemaal endiselt rohkem suurtükiväe laskemoona ja isikkoosseisu, kusjuures poolsõjaväeline organisatsioon Wagner Group kasutab tuhandeid süüdimõistetuid lahingusse „kehade paiskamiseks”, ütles Lääne luureametnik.

USA ametnikud loodavad, et värske soomustehnika tarne ja Ukraina vägede äsjane laiendatud väljaõpe Saksamaal julgustavad Ukrainat oma taktikat muutma.

„Sõltuvalt kogu selle varustuse tarnimisest ja väljaõppest arvan, et ukrainlastel on väga-väga võimalik korraldada märkimisväärne taktikaline või isegi operatiivtasandi ründeoperatsioon, et vabastada võimalikult palju Ukraina territooriumi,” ütles USA staabiülemate komisjoni esimees Mark Milley reedel ajakirjanikele.

Soovitus Ukrainale lahinguvälja taktikat muuta tuleb keset märke, et Venemaa president Vladimir Putin kavatseb lähinädalatel astuda suure sammu sõjas initsiatiivi taastamiseks, ütlesid luurega kursis olevad ametnikud CNN-ile.

CIA direktor Bill Burns sõitis selle kuu alguses Kiievisse, et teavitada Zelenskit USA hinnangust Putini plaanidele, ütlesid nende vestlusega tuttavad allikad CNN-ile.

Samuti on viiteid sellele, et Putin kaalub uut 200 000 võitleja mobiliseerimist, ütlesid luurega kursis olevad USA ja Lääne ametnikud CNN-ile.

Kreml on asunud korraldama riigisiseseid küsitlusi, et hinnata järjekordse mobilisatsiooni populaarsust, ütlesid kaks ametnikku. Mõned arvavad, et järgmine mobilisatsioon on vaiksem kui esimene, kui Putin ise tegi televisioonis teadaande, nimetades seda „osaliseks mobilisatsiooniks”.

Ametnike sõnul on Putin teadlik, kui ebapopulaarne oli esimene mobilisatsioon eelmise aasta lõpus, kui puhkesid protestid ja sajad tuhanded Venemaa võitlusealised mehed põgenesid riigist, et pääseda sõjaväeteenistusest, ütlesid ametnikud ning ta ei ole veel teinud otsust uue mobilisatsiooni kohta.

Kuid Venemaal on jätkuvalt vaja sõdureid, et võidelda. Esimene mobilisatsioon peaaegu kahekordistas Vene vägede kohalolekut Ukrainas – isegi kui toodi välja treenimata ja distsiplineerimata võitlejad – ning üldiselt ütlesid USA ja Lääne luuret tundvad allikad, et Putini võimu haare on endiselt kindel.

„Me ei usu, et Putin on veel otsustanud, eriti selle osas, millal seda teha,” ütles Lääne luure kõrge ametnik, „sest ta on peaaegu kindlasti mures ühiskondliku tagasilöögi ja negatiivsete majanduslike tagajärgede pärast.”

Putini kavatsused uueks pealetungiks said Lääne ametnikele selgemaks käesoleva kuu alguses, kui ta tõstis Venemaa kindralstaabi ülema kindral Valeri Gerassimovi sõja üldjuhiks, ütlesid ametnikud.

Gerassimov, kes sümboliseerib Venemaa varasemaid läbikukkumisi sõjas, soovib innukalt tõestada, et suudab konflikti edule pöörata, ning nõuab uut pealetungi territooriumi tagasivõtmiseks idas ja lõunas.

„Ma ei kahtle, et Gerassimov tunnetab, et tal oleks parem alustada pealetungi kevadel – nii et see tuleb,” ütles Lääne luureametnik.

Lääne ja Ukraina luure poolt pealt kuulatud vestlustega kursis olevate inimeste sõnul on viimastel nädalatel isegi pealt kuulatud mõnda kõrget Vene sõjaväeametnikku, kes arutavad võimalust püüda vallutada Ukraina kirdeosas asuv Harkivi linn.

Kuid USA ja Lääne ametnikud ning sõjaväeanalüütikud ütlesid CNN-ile, et Harkiv – suur linn, mis oli ukrainlaste kontrolli all enne eelmisel sügisel toimunud ootamatut vastupealetungi – ei tundu olevat Vene sõjaväe jaoks kaugeltki saavutatav sihtmärk. Kuigi Putin tahaks Kiievit uuesti sihikule võtta, on ametnike sõnul ka see praegu tema vägede käeulatusest väljas.

Nagu CNN on teatanud, on Venemaa suurtükituli sõjaaegselt kõrgeimalt tasemelt langenud dramaatiliselt, kohati lausa 75 protsenti, mis on tõenäoline märk, et venelased on sunnitud laskemoona säästma.

See võib olla Venemaale suur probleem, kui ta soovib alustada uut suurt pealetungi suurlinnade vastu, märkis üks sõjaline ekspert.

Ametnike sõnul on tõenäolisem, et Venemaa keskendub jätkuvalt suurema territooriumi hõivamisele Donbassi piirkonnas – potentsiaalse hüppelauana Bahmut – ja Zaporižja piirkonnas, kus Ukraina sõjavägi teatas laupäeval, et Vene väed hakkasid juba vaenutegevust hoogustama.

Ametnike sõnul kavatseb Venemaa säilitada oma „maasilda” Rostovi oblastist Krimmi ja peab selleks säilitama oma Lõuna-Ukraina valdused.

„Ukraina suur läbimurre Zaporižjas seab tõsiselt kahtluse alla Venemaa Rostovi piirkonda ja Krimmi ühendava Venemaa maasilla elujõulisuse,” teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium selle kuu alguses avaldatud luureülevaates.

Laias laastus on USA ja tema liitlased aga skeptilised Venemaa suutlikkuse suhtes alustada tõsist pealetungi.

„Arvestades seda, mida oleme näinud Venemaa võimest mobiliseerida, mehitada, treenida ja tõhusalt varustada, kahtlen väga, et see on midagi teistmoodi kui see, mida oleme juba näinud,” ütles Lääne luureametnik. „Ja see, mida me juba näinud oleme, pole muud kui hakklihamasin.”

Kommentaarid
(Külastatud 15,895 korda, 1 külastust täna)