Praegu on Vene-Ukraina sõjas kriitiline hetk, kuna kaotused rindel on tohutud, ütles Ukraina suursaadik Londonis Vadõm Prõstaiko väljaandele Newsweek.

Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis hoiatas, et Kiiev ja tema Lääne partnerid seisavad silmitsi „kriitilise hetkega” ajal, mil Venemaa president Vladimir Putin tegi ebasiira rahupakkumise olukorras, kus Kreml püüab leevendada survet oma vägedele, kes okupeerivad Ukraina lõuna- ja idaosa.

Suursaadik Vadõm Prõstaiko – endine välisminister, Ukraina esinduse juht NATO juures ja suursaadik Kanadas – ütles Ukraina Londoni saatkonnas antud intervjuus Newsweekile, et Kiiev ja välistoetajad peavad jääma kindlaks ning ignoreerima Moskva rahupakkumist.

Vaid mõni tund enne seda, kui Putin andis korralduse kehtestada 36-tunnine relvarahu kogu Ukraina rindel, et tähistada õigeusu jõulupühi sel nädalavahetusel, hoiatas Prõstaiko igasuguse Venemaa ettepaneku eest lahingud ajutiselt peatada.

„Nad võivad seda pakkuda ja süsteemi sisestada, öeldes: „Me oleme rahumeelsed, me pakume relvarahu”, kasutades seda aega – nagu nad tegid Minski kokkulepete puhul – oma sõjaväe ümberformeerimiseks ja varustamiseks.” Ta pidas silmas kokkuleppeid, mis peatasid lahingud Ida-Ukrainas aastatel 2014 ja 2015.

Putini relvarahu pakkumine, mille Ukraina kohe tagasi lükkas, võib osutuda osaks suuremast Venemaa pettemanöövrist, ütles Prõstaiko.

Vene mõtlemisest aru saamiseks ütles Prõstaiko: „Kasutan sama harjutust, mida tegin Minski kokkuleppe pealäbirääkijana.”

Ta jätkas: „Kui ma olen venelane, siis ma tõstaksin panuseid, ütlen iga kord, et me ei kavatse Ukrainaga läbirääkimisi pidada, peame selle tegevuse lõpetama. Kõik eesmärgid nn sõjalises erioperatsioonis on kas saavutud või saavutatakse väga varsti. Kuid mingil ajal pakuksin veel ühe „hea tahte žesti”.”

Suursaadik jätkas: „Ma hoiaksin retoorikat kõrgel ja viskaksin siis infopommi, nagu Putin oleks avatud läbirääkimisteks president Joe Bideni või NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Mitte kõigi teie [ukrainlastega], sest ma olen teist nii palju kõrgemal.”

„Siis on see väga raske hetk meile kõigile, eriti ukrainlastele,” jätkas ta. „Ukraina satub meie rahvusvaheliste partnerite suure surve alla… See on kriitiline hetk, mil peame neile meelde tuletama, et iseseisvus on põhiline. Ilma selleta tulevad nad uuesti. Ja mitte ainult meie juurde.”

Naljatades ütles ta: „Ma saan aru, et kõlan nagu „sõjaõhutaja”. Ta lisas, et usub, et 2023. aastal on võit võimalik: „Ma ei usu, et see venib kauemaks kui aasta.”

Paistab, et kahe riigi vaheliste läbirääkimiste pidamiseks on vähe võimalusi. Ukraina nõuab kõigi Vene vägede täielikku väljaviimist oma territooriumilt vastavalt 1991. aasta piiridele, reparatsioone, Vene liidrite sõjakuritegude eest vastutusele võtmist ja koos NATO liikmelisusega püsivaid julgeolekugarantiisid.

Venemaa nõuab nelja osaliselt okupeeritud Ukraina piirkonna annekteerimise tunnustamist ning on säilitanud Ukraina demilitariseerimise ja „denatsifitseerimise” eesmärgid, mis tähendab režiimivahetust.

Eelmisel kuul pakkus Kiiev välja 10-punktilise rahuplaani ja tegi ettepaneku korraldada veebruaris ÜRO juhendamisel rahutippkohtumine.

Plaan näeb ette ohutuse taastamist Venemaa poolt okupeeritud Zaporižja tuumaelektrijaama ümber; toiduohutust; energiajulgeolekut, sealhulgas piiranguid Venemaa energiaressurssidele; kõigi vangide vabastamist ja kõigi küüditatute tagasisaatmist; Ukraina täieliku territoriaalse terviklikkuse taastamist; ja kõigi Vene vägede väljaviimist.

Plaan nõuab ka Vene sõjakuritegude menetlemiseks eritribunali loomist; uut julgeolekuarhitektuuri Euro-Atlandi ruumis, et vältida tulevast sõjategevust, sealhulgas garantiisid Venemaale; ja allkirjastatud kinnitust, et sõda on lõppenud.

Putin on tunnistanud, et sõjategevuse lõpetamiseks võib vaja minna läbirääkimisi, kuid Moskva on plaani ja kavandatava veebruari rahutippkohtumise tagasi lükanud. Välisminister Sergei Lavrov ütles eelmisel kuul, et plaan on „illusioon”.

Prõstaiko ütles, et Kiiev „püüab siiralt leida midagi, mis oleks vähemalt kõigile vastuvõetav”.

„Tundub, et see konkreetne ei ole väga suunatud Venemaale endale,” ütles ta. „Venemaa pakub mõningaid ideid, aga see pole Vene-Ukraina rahuplaan, see on pigem Ukraina rahuplaan. Ja vaatame, kuidas maailm sellele reageerib.”

Suursaadik jätkas: „Huvitav selle plaani juures on see, et erinevalt varasematest katsetest – nagu näiteks Minski kokkulepped – ei ole see seotud ajaraamiga. Nii saavad inimesed töötada erinevate energiajulgeoleku ja toiduga kindlustatuse plaanide kallal eraldi osades.”

Ukraina pikaajaline vajadus julgeolekugarantiide järele on „väga oluline”, ütles Prõstaiko, andes mõista, et teatud osapooled vaidlevad selle küsimuse ümber. „Me mõistame, et võidu saavutamiseks peame võitlema. Kuidas me siis ellu jääme?”

Ukraina on pakkunud välja Kiievi julgeolekukokkuleppe kui ajutise julgeolekukokkuleppe, et kaitsta riiki NATO liikmeks pürgimise ajal. Riikide juhid on selgelt öelnud, et alliansi kollektiivkaitse tähendab, et liikmelisus on Ukraina parim olemasolev valik.

„Meie jutt muu maailmaga – vähemalt läänemaailmaga – peaks olema väga lihtne. Ukraina võidab, saab Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Ja kõik,” ütles Prõstaiko.

„Ma arvan, et 10-punktiline plaan vajab tööd, loodan, et juhid näevad selles oma rahvaste jaoks kohta,” ütles Prõstaiko. „Aga ma siiski loodan, et kellelgi on piisavalt julgust karmi julgeolekuküsimusega töötada… Keegi peab aitama meil seda sõda tegelikult võita.”

Ukraina ei ole nõus järeleandmisi tegema, on riigi juhid selgelt öelnud. Kõik vastupidised ettepanekud on saanud kohese vastureaktsiooni. Küsitlused näitavad, et valdav enamus ukrainlasi soovib võitlust jätkata.

„Oleme nüüdseks sõjas olnud peaaegu aasta,” ütles Prõstaiko. „Me kaotame inimesi vasakule ja paremale. Me ei ütle, kui paljud hukkunutest on sõjaväelased või tsiviilisikud, kuid võite ette kujutada, et arvud on tohutud, seedimatud. Ja linnad, mõned neist on täielikult hävinud.”

Ta jätkas: „Kui me praegu peatume mis tahes rahuläbirääkimistel, püüavad venelased hoida oma territooriumi, olenemata sellest, mida nad on siiani suutnud saavutada. Ja enamik neist piirkondadest on üsna olulised. Näiteks see maismaasild Krimmi.”

Suursaadik jätkas: „Nad kuulutavad võitu, mis tähendab, et nad ei kavatse arutada rahuplaane, sest nad ütlevad oma rahvale: „Me oleme lõpetanud. Me vähendasime Ukraina sõjalist võimekust demilitariseerimisega, me kasvasime tugevamaks, sest meil on rohkem inimesi, rohkem piirkondi, rohkem kõike. Ja me näitasime neile kapitalistlikele sigadele, et multipolaarne maailm taastub. Jah, me kaotasime mõned sõdurid, aga see oli emakese Venemaa suuruse pärast.”

Kiiev peab välispartneritele selgeks tegema oma kohustuse vabastada kogu Ukraina territoorium, sealhulgas Krimm, ütles suursaadik. „Peame olema äärmiselt tugevad ja keskenduma selle sõnumi edastamisele, et me ei kauple oma maadega.”

„Läänel on nüüd ainulaadne võimalus,” ütles Prõstaiko. „Maailmas pole palju rahvaid, kes lubaksid ohverdada nii palju enda elusid, territooriume ja aastakümneid kestnud arengut, et võita põlisvaenlast.”

Ta jätkas: „Ma mõistan Venemaa tuumaarsenali probleemi, et lõpuks saavad nad nupule vajutada ja hävitada kogu planeedi. Ma saan isegi aru, mida Elon Musk räägib ja mille pärast muretseb. Aga sellega me praegu või hiljem silmitsi seisame. Nad ei muutu paremaks.”

„Ma mõtlen nii: tuleb kõik mängu panna, kõik asjad, mida saame anda, et aidata Ukrainal võita,” ütles ta.