Ajal, mil Venemaa rünnakud Ukraina vastu jätkuvad lakkamatult ja rahulootused näivad kustuvat, märgib üha suurem hulk eksperte, et sõda võib peagi jõuda otsustava pöördepunktini.
„Ukraina koondab vägesid ja laskemoona uueks suureks rünnakuks Venemaa positsioonidele,” ütles Atlandi Nõukogu Ukraina analüütik Peter Dickinson.
„Nad peavad säilitama hoogu, mille nad on saavutanud: kõigepealt septembris Harkivi piirkonna hõivamisega ja seejärel novembris Hersoni vabastamisega,” ütles analüütik Euronewsile.
Uus pealetung oleks ka „olulise tähtsusega, et säilitada rahvusvahelise üldsuse toetus ja näidata, et nende tohutu rahaline ja sõjaline panus Ukraina heaks annab tulemusi”.
USA armee erukolonel Liam Collins ütles Euronewsile, et Ukraina peab korraldama rünnaku enne kevadist lume sulamist, mis muudab kõvakatteta teede kasutamise raskemaks.
„Kõik mäletavad üleujutusi Venemaa sissetungi esimestel etappidel. Sellistes tingimustes pealetungi läbiviimine ja vägede liigutamine on väga keeruline. Ukraina soovib seda rünnakut korraldada ajal, mil maapind on külmunud ja nende jaoks soodsas seisukorras.”
Collins ütles, et Ukraina suudab külma ilmaga võitlemise pinget palju paremini taluda kui venelased, kellel on logistika-, moraali- ja juhtimisraskused.
„Need süsteemid on venelaste jaoks algusest peale pingestatud ja ilmastikutingimused teevad selle ainult raskemaks. Ainus eelis, mis venelastel selles konfliktis on, on massilisus.”
Kuigi paljud üritavad spekuleerida, kus Ukraina võib rünnata, ütles Kiievis tegutsev Dickinson, et logistika näitab, et kõige ilmsem koht pealetungiks oleks lõunas, otse Aasovi mere rannikul.
„Tõenäoliselt Berdjanski piirkonnas, võib-olla Melitopoli suunal, et isoleerida Krimmi poole suunduvad Vene väed varustusest.”
Ta ütles, et selline rünnak oleks palju suurem versioon Hersoni pealetungi kordumisest, kus Vene väed olid sisuliselt ära lõigatud, blokeeritud ja sunnitud taganema, kuna nad ei suutnud end varustada.
Collins hoiatas aga, mida rohkem venelasi tagasi surutakse, seda raskem on nendega võidelda.
Tema sõnul on Ukraina suurte territooriumide tagasi vallutamisega surunud vaenlase üha kitsamatele aladele, mistõttu on nende armee võimeline massiliselt kasvama ja vähendama hajutatust.
Samas „Vene väed ei saa korraldada suuremahulisi tulemanöövreid, neil pole selleks võimekust,” lisas ta. „See on lihtsalt nende suurtükiväe tegevus, millel on vähe taktikalist ja strateegilist väärtust ning suurte kuludega.”
„Kui Ukraina on oma edasitungiga tõhus ja hakkab pommitama, et tabada venelaste varustusliine, siis me näeme, et nad suudavad ühel hetkel ulatusliku vastupealetungi käigus hõivata suuremaid territooriume hiljem talve jooksul.”
Kiiev võib ka üritada venelasi valeinfot edastades tõrjuda. „Ukraina on osutunud väga osavaks üllatuste tegemisel,” ütles Atlandi Nõukogu esindaja Peter Dickinson.
„Septembris toimunud Harvivi pealetungile eelnes kuudepikkune teave, et nad kavatsevad lõunas korraldada suurpealetungi.”
„Venemaa viis suure hulga vägesid lõunasse ja loomulikult ründas Ukraina idas. Võib eeldada, et nad tahavad seda edu Venemaa välja tõrjumisel korrata.”
