Ukraina kaitseminister: Me oleme juba tegelikult NATO-s, sõja laienemine pole Ukraina jaoks probleem

Ukrainast on saanud tegelikult NATO alliansi liige, ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov, kuna lääneriigid, kes olid varem mures selle pärast, et sõjalist abi võidakse käsitleda Venemaa poolt sõjategevuse laiendamisena, on muutnud oma „mõtteviisi”.

Oleksii Reznikov ütles BBC-le antud intervjuus, et on kindel, et Ukraina saab kauaoodatud relvad, sealhulgas tankid ja hävituslennukid, kuna nii Ukraina kui Venemaa valmistuvad kevadel uuteks pealetungideks.

„See mure sõja laienemise järgmise astme pärast on minu jaoks mingi protokoll,” ütles Reznikov. „Ukraina kui riik ja Ukraina relvajõud said NATO liikmeks. De facto (tegelikult), mitte de jure (ametlikult). Sest meil on relvastus ja arusaam, kuidas neid kasutada.”

Venemaa president Vladimir Putin on kujundanud oma sissetungi Ukrainasse eksistentsiaalseks sõjaks lääneriikide vastu, kes soovivad Venemaad nõrgestada.

Vene esindajad on väitnud, et nad võitlevad Ukrainas NATO vastu, kuna Lääs on varustanud riiki relvadega sõjas, mida nimetatakse agressioonisõjaks.

Ukraina on aastaid püüdnud ühineda USA, Kanada ja 28 Euroopa riigi vahelise sõjalise liiduga, mida president Vladimir Putin on kirjeldanud kui Venemaa julgeolekuohtu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on taotlenud kiiret ühinemist, kuid pole selge, kas alliansi liikmed kaaluvad seda toetuslubadustest hoolimata tõsiselt ka pärast sõja lõppu.

NATO lepingu artikkel 5 ütleb, et relvastatud rünnakut mis tahes liikme vastu tuleks käsitleda rünnakuna kõigi vastu.

Reznikov aga eitas, et tema kommentaare peetakse vastuoluliseks mitte ainult Venemaa, vaid võib-olla ka NATO enda jaoks, kuna allianss on astunud samme, et mitte olla konflikti osapool. „Miks [on see] vastuoluline? See on tõsi. See on fakt,” ütles Reznikov. „Olen kindel, et lähitulevikus saame de jure NATO liikmeks.”

Kaitseminister andis intervjuu pealinnas Kiievis ajal, mil Ukraina ja Venemaa väed jätkasid võitlust Donetski oblasti idaosas asuva Soledari väikelinna eest peaaegu 11 kuud kestnud sõja kõige ägedamates lahingutes.

Venemaa pealetungi juhib palgasõdurite ühendus Wagner Group, mille asutajast Jevgeni Prigožinist, Putini kauaaegsest liitlasest, on saanud häälekas kriitik Vene armee esinemise kohta Ukrainas.

Teisipäeval väitis Prigožin, et tema võitlejad olid linna üle kontrolli haaranud, mille Ukraina ja tähelepanuväärsel kombel ka Kreml tagasi lükkas, ja seda peeti Prigožinile vastulöögiks.

Olukord Soledaris on „väga raske”, ütles Reznikov, kuid „kontrolli all”. Ta ütles, et Wagneri võitlejaid kasutati rünnakutes „laine laine järel”, mis tõi kaasa suure hulga surmajuhtumeid, ja et Prigožinit huvitab Euroopa suurimate soolakaevanduste kuuluva linna vallutamise võimalik majanduslik kasu.

„Nad teenivad verega raha,” ütles Reznikov.

Soledar on umbes 10 km kaugusel Bahmutist, strateegilisest linnast, kus Ukraina ja Venemaa väed on osalenud kuudepikkuses kurnamissõjas, mis on põhjustanud mõlemale poolele ulatuslikke purustusi ja suuri kaotusi. Sinna on samuti Wagneri palgasõdureid paigutatud suurel hulgal ja arvatakse, et Prigožin on võtnud Bahmuti hõivamise isiklikuks eesmärgiks.

Reznikov ütles, et rühmitus „peab esitama mingisuguseid tõendeid, et kuulutada, et nad on paremad kui Vene Föderatsiooni tavarelvajõud”. Kui Bahmut alistatakse, võib see sillutada tee Venemaa pealetungile Kramatorski ja Slovjanski suunas, mis on kaks Ukraina tugipunkti Donetski oblastis, piirkonnas, mis on olnud president Putini peamine sihtmärk.

Igasugune edu on Venemaa jaoks ülimalt sümboolse väärtusega. Need tulevad pärast mitmeid alandavaid kaotusi, sealhulgas kaootilist taganemist Harkivi oblasti kirdeosast ja taganemist riigi lõunaosas asuvast Hersoni linnast, mis on ainus oblastipealinn, mille Venemaa väed olid sõjas vallutanud.

Reznikov väitis, et kogu riigis tapetakse iga päev „ligikaudu 500 või 600″ Vene võitlejat, samal ajal kui Ukraina kaotused on kümnendik sellest, seda ei ole võimalik aga sõltumatult kontrollida. Reznikov ütles, et Venemaa võib püüda koguda „vägesid, laskemoona ja relvi” pealetungi jaoks aladelt, mida ta juba hõivab lõunas ja idas.

Vahepeal vajas Ukraina Lääne relvade kohaletoimetamist oodates aega end kokku võtta ja uuesti relvastada. „Kevad on parim aeg pealetungi uuendamiseks igale poole,” sõnas ta. „Me mõistame, et nad on alustamiseks valmis ja kindlasti peame olema valmis alustama.”

Samas ei korranud Reznikov enam väidet, et Venemaa võiks ette valmistada järjekordset sissetungi Valgevenest, hoiatust, mille Ukraina sõjaväeluure juht on tagasi lükanud. Reznikovi sõnul võtaks pealetung põhjast palju aega ja neil [Venemaal] pole ressursse.

Reznikov kõneles päev pärast seda, kui Venemaa kaitseministeerium vahetas välja oma vägede ülema Ukrainas, see oli üllatav teade, mida peeti märgiks võimuvõitlusest. Kindral Valeri Gerassimov, kes oli üks eelmise aasta sissetungi arhitekte, naaseb oktoobris ametisse nimetatud kindral Sergei Surovikini asemele.

Reznikov ütles, et muudatus tulenes Prigožini ja Vene Föderatsiooni relvajõudude vahelisest konfliktist. Kindral Surovikin juhtis hiljutisi jõhkraid rünnakuid Ukraina energiataristu vastu, mis Reznikovi sõnul „vähendasid [Venemaa rakettide] varusid tulemusteta”, korrates Ukraina väidet, et „raketid hakkavad otsa saama”.

Olukorras, kus Poola ja Suurbritannia avalikustasid esimest korda lahingutankide tarnimise plaanid, ütles Reznikov, et on kindel, et Ukraina saab „tanke, lahingulennukeid või reaktiivlennukeid ja kaugrelvi, et tabada sihtmärke ka 300 km kaugusel”, sest lääneriikides „on asjad muutumas”.

Reznikov tõrjus muret, et sellised teated võivad käivitada Venemaa vastuse, vaatamata sellele, et Moskva on seni vaid ähvardanud. „Mu riigis on sõda,” ütles ta. „Nad ründavad mu linnu, haiglat, lasteaedu, koole. Nad tapsid palju tsiviilisikuid, palju tsiviilisikuid. Nad on vägistajate, mõrvarite ja rüüstajate armee. Mis saab olla sõja laienemise järgmine tase?”

Kommentaarid
(Külastatud 650 korda, 1 külastust täna)