Mitmed Soome ettevõtted on viimastel nädalatel teatanud, et alustavad tööjõu muudatuste osas läbirääkimisi.

Muudatusläbirääkimiste alustamisest on teatanud teiste seas Kesko, Telia, Gigantti, tarkvarafirma Aiven, Valmet Automotive, Pihlajalinna, Stora Enso, UPM, Rauma laevatehase ettevõte RMC, Verkkokauppa.com, Kontiotuote, Kaleva Media, Swappie ja Fiskars, vahendab Helsingin Sanomat.

„Viimase paari aasta jooksul pole sellistest läbirääkimistest olnud ühtegi teadet. Selge muutus on toimunud“, ütles OP-panga peaanalüütik Antti Saari.

Saari sõnul viitab muudatus eelkõige sellele, et majandus on jahtumas ning ettevõtetel on vaja sellele muutusele reageerida. Kui nõudlus nõrgeneb ja tellimusi on tellimusraamatutes vähem, peavad ettevõtted reageerima.

Muudatusläbirääkimiste laine ei puuduta praegu ühtegi konkreetset sektorit, osutab tööhõive- ja majandusuuringute asutuse Labore juhtivteadur Merja Kauhanen. Osa muudatusläbirääkimisi alustanud ettevõtteid on tegemas häid tulemusi, seega ei pruugi küsimus olla kõigi ettevõtete rahalistes raskustes.

Ettevõtetes võib aastavahetus olla seotud strateegia uuendamisega. Seoses tegevuse ümberkorraldamisega toimuvad muudatusläbirääkimised.

Soome majandus on ilmselt vajumas langusesse. Saari sõnul on mingisugune tööhõive olukorra nõrgenemine majanduslanguse tingimustes peaaegu vältimatu. Majanduslangus algab aga erakordselt heas tööhõive olukorras.

Novembris tõusis tööhõive määr peaaegu rekordkõrgele 74,7 protsendile. Majandusolukorra mõju tööhõivele on „paratamatus”.

„Teatud mõttes on see majanduse jahutamiseks ja inflatsiooni rahustamiseks paratamatu. Selle poole ilmselt püüdleb ka [Euroopa Keskpank] EKP. See on lühiajaline valu, kuid vajalik inflatsiooni kontrolli alla saamiseks,“ ütles Saari.

Olukord võib tunduda vastuoluline. Käimas on muudatusläbirääkimiste laine, kuid korduvalt on tulnud uudiseid erinevate valdkondade töötajate nappusest. Tegemist ei ole ainult kroonilise haiglaõdede puudusega, vaid puudus on muu hulgas toitlustustöötajatest, lasteaiaõpetajatest ja paljudest teistest oskustöötajatest.

Jõulude paiku teatati ka sellest, et tehnoloogiasektorit vaevab suur tööjõu puudus ning tööstus vajab sel kümnendil kümneid tuhandeid uusi töötajaid.

„Eelmisel aastal oli märksõnaks tööjõu puudus. See oli ulatuslik ja töötajaid oli raske saada,” rääkis Kauhanen.

Mõnes sektoris valitseb endiselt suur tööjõu puudus.

Töötajate puudus on mitmes erinevas valdkonnas ja muudatusläbirääkimiste laine ei välista töötajate puudust, vaid need võivad ilmneda samal ajal. Teatud oskustöötajate puudus on pikaajaline nähtus, majanduslangus aga mööduv nähtus.

Pikemas perspektiivis on eri valdkondade töötajaid vaja juurde, sest rahvastik vananeb.

Muudatusläbirääkimistes ja töötajate puudumises pole Saari sõnul tegelikult vastuolu ka muul põhjusel. Asi on selles, et tööturg ei sobitu alati. Kui Kuopiost pärit tööstustöölisel tööd ei ole, ei aita see, et Helsingis on vaba kelneri koht.

Arvatakse, et majanduslangus tuleb kerge ja lühiajaline.

Kauhaneni sõnul võib töötajate nappus väljenduda selles, et vaatamata majanduslangusele soovitakse hoida häid töötajaid. Isegi kui ettevõtetel läheb mõnikord halvemini, ei saa nad endale lubada töötajate lahtilaskmist.

Kauhanen märgib, et muudatusläbirääkimised ei pruugi tähendada koondamisi kõikidele ettevõtetele. See võib olla ka koondamine või osalise tööajaga töö.

Languse saabumine ja muudatusläbirääkimiste laine pidurdavad ilmselt töötajate soovi töökohta vahetada, hindab Saari.

Saari sõnul arvavad paljud hääbuvas majandusolukorras, et kindlam on praegusele töökohale jääda kui seda uue vastu vahetada.

„Paljudel töökohtadel on näiteks katseperioodid. Kui on muudatusläbirääkimised, on suur oht, et nad lahkuvad esimesena,” rääkis Saari.