Rootsi NATO liikmeks saamine võib võtta pärast islami pühakirja Koraani avalikku põetamist Stockholmis Türgi saatkonna ees mitmeid aastaid, või vähemasti senikaua, kuni praegune Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on võimul.
See tähendab, et ka Soome liitumine NATO-ga on pandud pikaks ajaks kalevi alla, sest Soome on välja öelnud, et ilma Rootsita ei liituta.
Rootsi võimud nägid eile pühapäeval meeletult vaeva, et hoida oma NATO-taotlust õigel teel pärast seda, kui Türgis vallandus raevukas reaktsioon, kui provokaatoril lubati põletada Koraani Stockholmis Türgi saatkonna ees, vahendab Financial Times.
Rootsi peaminister ja välisminister püüdsid maandada Türgis mitte ainult valitsuse, vaid ka opositsioonitegelaste ja avalikkuse vihalainet.
Rootsi, kus on sõnavabadus tugevalt kaitstud, andis Koraani põletamise meeleavaldusele loa, nagu ta on seda korduvalt varemgi teinud – isegi pärast seda, kui see aprillis rahutused vallandas.
„Sõnavabadus on demokraatia oluline osa. Kuid see, mis on seaduslik, ei pruugi olla sobiv. Paljude jaoks on pühade raamatute põletamine sügavalt lugupidamatu tegu. Tahan avaldada kaastunnet kõigile moslemitele, kes on Stockholmis juhtunu pärast solvunud,” kirjutas Rootsi peaminister Ulf Kristersson sotsiaalmeedias.
Rootsi välisminister Tobias Billström lisas: „Islamofoobsed provokatsioonid on kohutavad. Rootsil on ulatuslik sõnavabadus, kuid see ei tähenda, et Rootsi valitsus või mina toetaksin väljendatud arvamusi.”
Viimane tagasilöök Rootsi katsetes veenda Türgit oma NATO liikmeks astumise taotlust toetama saabus laupäeva pärastlõunal, kui kurikuulus Taani parempoolne provokaator Rasmus Paludan süütas Türgi Stockholmi saatkonna ees Koraani.
Türgi oli juba enne põlengut ära jätnud Rootsi kaitseministri Pål Jonsoni kavandatud visiidi, mis pidi olema esimene kahepoolne kohtumine pärast seda, kui NATO liikmelisuse vastane Rootsi rühmitus riputas Stockholmi raekoja ette jalgupidi nööri otsa Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kuju.
Türgi kaitseminister Hulusi Akar ütles Jonsonile, et Stockholmi „alatud ja julmad” protestid muutsid nende 27. jaanuariks kavandatud kohtumise NATO liikmelisuse arutamiseks „mõttetuks”, seisab Türgi kaitseministeeriumi avalduses.
Türgi välisministeerium kutsus enne Koraani põletamist välja Rootsi suursaadiku, teatas riiklik uudisteagentuur Anadolu. „Selle islamivastase teo lubamine, mis on suunatud moslemite vastu ja solvab meie pühasid väärtusi, on „sõnavabaduse” varjus täiesti vastuvõetamatu. See on otsene vihakuritegu,” seisis ministeeriumi avalduses. Ministeerium lisas, et sündmused näitasid islamofoobia ja rassismi murettekitavat taset Euroopas.
Istanbulis protestisid natsionalistlikud rühmitused laupäeval Rootsi konsulaadi ees, et lugeda Koraani ja nõuda, et Rootsi ei saaks kunagi NATO-ga ühineda.
Stockholmi ülikooli Türgi uuringute instituudi direktor Paul Levin ütles, et NATO läbirääkimised on „jõudnud sügavasse kriisi”. „Kui Erdoğan jääb võimule, võib minna mitmeid aastaid, mitte mitmeid kuid, enne kui jõutakse ratifitseerimiseni, vähemalt siis, kui teised NATO liitlased ei asu Ankarat teatud präänikuga veenma,” ütles ta.
Vaidlus Rootsi ja Soomega on andnud Erdoğanile ebatavalise mõjuvõimu Lääne partnerite üle ning avalik viha nende kandidatuuri üle võib aidata tugevdada tema konservatiivset baasi enne mais toimuvaid üldvalimisi, mil tal seisab ees karm võitlus võimu säilitamiseks.
Kuid pahameel Stockholmi sündmustega seoses saavutas ka Türgi opositsioonis harvaesineva konsensuse. Suurima opositsioonipartei esimees Kemal Kılıçdaroğlu edastas sotsiaalmeedias, et mõistab Koraani-vastase rünnaku hukka, nimetades seda „fašismiks, mis on vihakuriteo tipp”.
Ungari on teatanud, et ratifitseerib järgmisel kuul Rootsi ja Soome NATO taotlused, jättes alliansi 30 liikme seas ainsana välja Türgi.
USA teatas hiljuti Türgile, et on aeg tervitada kahte Põhjamaad alliansis, korrates NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi kommentaare, Leedu aga teatas Ankarale, et viivitus kahjustab Balti riikide regionaalset julgeolekut.
Erdoğan on väljendanud nördimust Rootsi varasemate tihedate sidemete üle kurdi rühmitustega, keda ta peab terroristideks. Ta soovib, et Rootsi ja Soome annaksid välja kümned poliitilised varjupaigataotlejad, keda ta süüdistab kurdi separatismis või osalemises ebaõnnestunud 2016. aasta riigipöördekatses.
