Suurem osa soomlasi sooviks lapsi saada. Keskmine 20–45-aastaste lapsesoov on kaks last, selgub Rahvastiku-uuringute keskuse värskest perebaromeetrist. Paljud lapsesoovid jäävad aga täitmata.

Sündimus on Soomes langenud alates viimasest kümnendist. Kui koroona-aastatel 2020 ja 2021 sündis Soomes palju lapsi, siis mullu kukkus sündimus taas kokku, vahendab Yle.

Alla 35-aastaste lapsesoovide osas ei ole naiste ja meeste vahel enam vahet.

Varem on olnud nii, et naised on soovinud rohkem lapsi kui mehed. Nüüd erinevust ei täheldatud, ütleb Rahvastiku-uuringute keskuse teadur Tiia Sorsa.

Perebaromeetri järgi tahavad lapsi kõige rohkem kõrgema haridusega inimesed, maal elavad ja suhtes elavad inimesed. Rootsikeelsed tahavad rohkem lapsi kui teised. Samuti on end usklikuks pidavatel laste arvu soovid teistest kõrgemad.

Lapsesoovi põhjuste hulgas tõstavad perebaromeetri tulemused esile tõsiasja, et lapsed toovad oma vanemate ellu rõõmu.

Peamine põhjus laste mittesaamiseks neil, kes peavad oma ideaaliks null last, on see, et nad lihtsalt ei taha lapsi saada. Selle asemel tahetakse elus muid asju teha.

Nad ei leia, et laps toob nende ellu erilist tähendust, ütleb teadur Tiia Sorsa.

15 protsenti 20–45-aastastest soomlastest ei taha lapsi. Ligi kümneaastase vaatlusperioodi jooksul pole selles osas peaaegu mingit muutust toimunud.

Laste saamisega seotud soovide ja soomlaste tegelikus olukorras on suur vahe.

Kui soovitav keskmine laste arv on umbes kaks last, siis tegelik laste arv jääb sellest palju väiksemaks. Soovitud ja tegeliku laste arvu vahe on hetkel ligi 0,6 last vanusegrupis 46–54.

Üha suurem hulk soomlasi ei saa oma soovist hoolimata üldse lapsi või on neil lapsi vähem kui oleks soovinud.

Soovide ja tegelikkuse erinevust mõjutab oluliselt püüd lapsi saada varasemast hilisemas eas, mistõttu on laste saamine raskem või pole aega enamate saamiseks enne menopausi.

Lisaks viljakusega seotud põhjustele on põhjus väga sageli elusituatsioonis.

„Sobiva partneri puudumine on jätkuvalt ja on pikka aega olnud põhjus, miks lapsed jäävad saamata,” ütleb Tiia Sorsa.

Tiia Sorsa sõnul tunnevad paljud, et nende endi elu on pooleli ning seetõttu ei peeta lapse saamist õigeaegseks. Käimas on õpingud või töökarjääri üles ehitamine või on tunda, et noorust pole piisavalt kaua elatud.

Soome noored on kohutavalt vastutustundlikud ja tahaksid, et nad oleksid sellises elusituatsioonis ja meeleseisundis, et oleks hea last saada, ütleb Tiia Sorsa.

Kui lapsi on ainult üks, takistavad õdede-vendade saamist eelkõige rahalised põhjused ja suhtega seotud väljakutsed.

Esimest korda uuris perebaromeeter põhjalikult ka ühiskondlike kriiside seost lapsesoovidega. Ilmnes seos kliimamuutustest tingitud murega.

Eriti nende seas, kes ei plaani kunagi lapsi saada, oli mure kliimamuutuste pärast kümne olulisema põhjuse hulgas, kui põhjusi küsiti kolmekümne küsimusega, ütleb Tiia Sorsa.

Ukraina sõda mõjutas ka mõnede noorte laste saamise plaane: ühed arvasid, et sõda on lapsesoovi vähendanud, teised aga, et see suurendas laste saamise soovi. Viiendik noortest naistest vastas, et sõda on nende lapsesoovi vähendanud. Meeste, eriti noorte jaoks oli sõda pigem suurendanud lapsesoovi.

Rahvastiku-uuringute keskuse perebaromeetri allikateks olid kaks elanikkonna uuringut: Generations and Gender Survey Finland ja Family Barometer Survey 2022.