Soome luureskandaaliga on seotud riigireetur Herman Simmi poolõde ja oligarh Gennadi Timtšenko

Endise Soome siseministri Kari Rajamäki kinnitusel sunniti Soome migratsiooniameti juht Matti Saarelainen 2004. aastal oma kohalt tagasi astuma, kuna tema edutatud Eesti päritolu naine võttis altkäemaksu ja andis vastutasuks Türgi ja Vene päritolu inimestele elamislubasid.

Samuti sai Saarelaineni ametiajal segastel põhjustel Soome kodakondsuse Vene oligarh Gennadi Timtšenko.

Soome Iltatehti teatas, et Soomes mitmetel olulistel julgeoleku ja migratsiooniga seotud ametikohtadel töötanud Matti Saarelainen pidi 2004. aastal Soome migratsiooniameti juhi kohal tagasi astuma, kuna tema edutatud Eesti päritolu naine võttis altkäemaksu.

Konkreetne naine on Iltalehti allika kinnitusel Eestis riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi poolõde. Samuti olevat Matti Saarelainen seotud Vene oligarhile Gennadi Timtšenkole Soome kodakondsuse andmisega.

Matti Saarelainen väitis Iltalehtile, et ta ei mäleta 2004. aasta vestlust, mille käigus tollane siseminister Kari Rajamäki sundis ta migratsiooniameti juhi kohalt tagasi astuma. Rajamäki aga just seda Iltalehtile väitis.

Iltalehti andmetel aitas Saarelaineni edutatud Eesti päritolu naine Türgi ja Vene päritolu migrantidel raha eest Soome elamisluba saada. Naine töötas Nõukogude okupatsiooni ajal Nõukogude Eestis Inturistis tõlgina. Inturist oli tugevalt seotud KGB-ga. Tollane siseminister Rajamäki pidas naise edutamist rängaks veaks. Saarelainen edutas naise 1999. aasta sügisel ning ta jäi elamislubade müügiga vahele 2003. aastal.

Altkäemaksu võtmises tollal süüdistatud naine eitas süüdistusi ning väitis, et laenas raha finantsraskuste tõttu. Soome siseministeerium tellis 2003. aastal skandaali ilmsiks tulles juurdluse, millest selgus, et migratsiooniameti juhtkond ei taibanud naist vääriti käitumises kahtlustada.

Endise ministri Rajamäki sõnul ei saanud Saarelainen alguses aru, et ta peaks tagasi astuma, seega pidi ta sama asja kaks korda rõhutama.

Iltalehti teatas 2022. aasta maikuus, et Saarelainen oli seotud ka Vene oligari Gennadi Timtšenko Soome kodakondsuse saamisega. Väidetavalt palus Saarelainenilt seda tema sõber ja ärimees Kai Paananen, kinnitas Iltalehtile kohal olnud advokaat.

Timtšenko oli väidetavalt kodakondsuse saamise hetkel Vene presidendi Vladimir Putiniga lähedane. Samuti on mehel KGB töötaja taust. Soome julgeolekupolitsei Supo allikate sõnul tehti 1999. aastal Timtšenko kodakondsuse saamise protsess sellisel viisil, et keegi supost ei saanud õigel hetkel protsessi sekkuda ega seda peatada. Näiteks olid mitmed võtmeinimesed kodakondsustaotluse menetlemise ajal puhkusel.

Timtšenko oli juba varem samas Supo huviorbiidis, kuna ta juhtis Soomes 1990ndatel ettevõtet, mille asutas endine KGB töötaja, kes saadeti Rootsist spionaaži tõttu välja. Putini toetusel ostis ettevõte Venemaalt odavat kütust ja müüs seda kallimalt edasi.

Supo allika kinnitusel külastasid Vene diplomaadid ja ärimehed tihti Timtšenko ettevõtet IPP Espoos Tapiolas. Varem oli ettevõte nimi Urals Finland Oy.

Allikate kinnitusel olevat Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi luureteenistused olnud üllatunud, kui Timtšenko sai Soome kodakondsuse, kuna samal ajal tundis tema vastu huvi Soome julgeolekupolitsei. Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus võimaldas Timtšenkol vabalt lääneriikides reisida ning kuni 2022. aasta kevadeni kaitses see teda ka võimalike Euroopa Liidu sanktsioonide eest.

Saarelainen töötas 2005. kuni 2008. aastani Soome riigikantseleis. 1991. kuni 1998. ja 2004. kuni 2005. aastani töötas mees Soome julgeolekupolitseis Supo erinevatel ametikohtadel. 2017. aastal pidi Matti Saarelainen astuma tagasi Euroopa hübriidohtude oivakeskuse direktori kohalt süüdistatuna seksuaalses ahistamises, vahendas Yle.

Supo, kuhu Matti Saarelainen peale hübriidohtude oivakeskuse juhi kohalt lahkumist taas tööle naasis, ei teadnud süüdistustest tema vastu, mistõttu ta sealt tööl lahkus, vahendas Yle.

Saarelainen teatas 2022. aasta novembris, et lahkub ametist, vahendas tollal Iltalehti.

Kommentaarid
(Külastatud 258 korda, 1 külastust täna)