Soome teatab peagi oma tänavuse aasta tähtsaimast relvaostust. Kaitsejõududele ostetakse uus õhutõrjesüsteem, mis on võimeline tõrjuma praegustest süsteemidest umbes kaks korda kõrgemal.
Kõrgraketisüsteemiga lapitakse Soome kaitses üks suuremaid auke. Seda on näidanud käimasolev sõda Ukrainas, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomel pole kõrgraketisüsteemi olnud pärast seda, kui Soome kaitsevägi loobus Venemaa Buki süsteemist.
Vananevast Bukist loobuti eelmisel kümnendil, kui Soome alustas NASAMS õhutõrjesüsteemi kasutamist. NASAMS on aga keskmise ulatusega süsteem ja selle AMRAAM raketid ei ole võimelised kõrgelt tõrjuma.
Kaitseväe kõrgem õhutõrje toetub praegu Horneti hävitajatele. Kaitseministeeriumi info kohaselt tehakse kõrgraketisüsteemi ostuotsus teatavaks lähinädalatel.
Soome kaitseametkondades kannab raketiprojekt nime ITSUKO1. Lühend tuleneb sõnadest õhutõrjevõimete parandamine.
Soome uue süsteemi soetamist on avalikkuses vähe arutatud. Kaitsejõud pole soostunud näiteks tehingu suurust üldse avalikustama.
„Tehingu suurust ei saa praegu veel öelda. Hetkel, mil otsus tehakse, vaatame, mida selle kohta öelda,“ ütles kaitseministeeriumi eriekspert Frans Peltonen.
Isegi kõrge õhutõrje määratlus on Soomes salajane teave.
Ajalooliselt tähendab kõrge õhutõrje Soomes õhutõrjet, mis ulatub enam kui seitsme kilomeetri kõrgusele.
Kasutusel olevate NASAMS AMRAAM rakettide vertikaalse ulatuse kohta, mis jääb 6 ja 10 kilomeetri vahele, on erinevat infot. 2017. aastal teatas Soome kaitsevägi, et nende eesmärk on kahekordistada kasutusel olnud NASAMS-i kõrgust.
Õhutõrjesüsteeme pole niisama lihtne osta: need süsteemid on väga kallid.
Kui Rootsi tellis viis aastat tagasi USA-lt raketisüsteemi Patriot, hinnati selle hinnaks üle miljardi euro. Rootsi hinnangul ei sisaldanud tehing eriti palju rakette.
Näiteks kümme aastat tagasi Soome poolt tellitud Norra NASAMS maksis 366 miljonit eurot ja hind ei sisaldanud rakette.
Kui Soome asus 2010ndate aastate alguses õhujõududele uut õlalt tulistatavate rakettide süsteemi soetama, tunnistas toonane õhutõrjeinspektor, et „see pole väike asi”.
Õhutõrje jaoks sai Soome pakkumisi viielt ettevõttelt ehk kahelt Iisraeli, Saksamaa, Norra ja Suurbritannia ettevõttelt. Kaks Iisraeli relvatootjat, IAI ja Rafael, pääsesid finaali, millest üks valitakse.
Hangitav raketisüsteem koosneb alamsüsteemidest, milleks on raketiheitja, radar ja raketid.
IAI pakub Barak-MX süsteemi, mis sisaldab raketti LRAD ER ja radarit Elta. Rafaeli pakkumine sisaldab David’s Slingi süsteemi, raketti Stunner ja Elta radarit.
Õhutõrjeraketisüsteemid on kerkinud päevakorda Ukraina sõja ajal, mil Venemaa on oma rakettide ja droonidega pommitanud Ukraina tsiviilobjekte. Ukraina on nõudnud ja saanud oma Lääne toetajatelt õhutõrjesüsteeme.
Iisrael ei ole nõustunud Ukrainat sõjaliselt aitama. Põhjuseks on peetud seda, et riik ei taha Süüria olukorra tõttu Venemaad ärritada. Iisraelis on ka suur Vene päritolu vähemus.
Soome kaitseministeeriumi eriekspert Frans Peltonen ütles Venemaaga seotud hirmude kohta, et juba fakt, et Soomes on nende kahe süsteemini jõutud näitab, et selles osas on asjad korras.
Soome otsustas süsteemi Iisraelilt osta vaid paar nädalat pärast Venemaa rünnakut. Siis veel ei teatud Iisraeli vastumeelsusest aidata Ukrainat relvastatud sõjas Venemaa vastu. Soome puhul aga piiranguid polnud.
Oktoobris allkirjastasid Soome ja 14 Euroopa NATO riiki vastastikuse mõistmise memorandumi, mis kaardistab Euroopa koostöövõimalused õhu- ja raketitõrjes.
Projekti vedaja on Saksamaa. Selle nn Euroopa taevakilpide (ESSI) kavatsuste protokolli eesmärk on püüelda õhutõrjes ühiste ja ühilduvate kaitseostude poole.
Avalikult kättesaadava teabe kohaselt kavatsetakse keskenduda süsteemidele IRIS-T ja Patriot ning võimalik, et Iisraeli ja USA koostöös välja töötatud Arrow 3 süsteemile.
Huvitav on see, et ükski eelnimetatud süsteemidest pole Soomes kasutusel.
Õhutõrjeinspektor Mikko Mäntynen ütles e-posti teel, et „ITSUKO1 projekt omandab jõudluse, mis ühildub NATO standarditega ja on seega ühendatav vajalike juhtimissüsteemidega”.
„Kaitseministeeriumi teate kohaselt lepitakse võimalikud ühishanked või projektid kokku eraldi ning kavatsuste protokoll ei ole Soomele rahaliselt ega õiguslikult siduv.”
Saksamaa idee on püüelda ühishangete poole ja seeläbi saada kokkuhoidu. Vähemalt praeguses etapis Soome neid soodustusi ei saa.
Eriekspert Peltonen ütleb, et uusi süsteeme saab ESSI-le lisada hiljem. „Meie seisukohalt on kõige olulisem standardite järgimine ja süsteemide ühilduvus tulevaste NATO liitlaste seas. Seetõttu oleme kaasatud ja loomulikult saab uute süsteemide kohta teavet.”
