Soome asjatundja selgitab, miks Vene sõjavägi talub kaotusi – mistahes lääneriik oleks juba lõpetanud

Venemaa pole nii tugev, kui tundub, ega nii nõrk, kui tundub, ütleb kuulus tsitaat.

Seda on suhu pandud teiste hulgas Churchillile ja Bismarckile, kuid tegelikkuses pole selle päritolu teada, vahendab Ilta-Sanomat.

Vene väed on Ukrainas kandnud märkimisväärseid kaotusi ning relvajõudude ründevõime on praktiliselt ammendunud. Armee teeb jalaväega pidevalt väiksemaid vasturünnakuid, näiteks Bahmuti suunal, kuid suureks soomuspealetungiks tal võimekus puudub.

Soome erukindrali Pekka Toveri sõnul oleks iga lääneriik samas olukorras „ammu lõpetanud oma inimeste tapmise rindel”.

Venemaa ei näita mingeid märke sama tegemisest. Siin on mõned näited, miks Venemaa taluvus on erakordne. Kõige taga on Putini diktatuur, mis võimaldab isegi ebainimlikke meetmeid.

Asja kommenteerisid endine Soome kaitseväe peastaabi luureülem, erukindral Pekka Toveri ja tööelu professor, endine peastaabi luureülema asetäitja, erukolonel Martti J. Kari.

1.Hakkilihamasina jaoks on piisavalt inimesi

Venemaal napib rasketehnikat, mistõttu kasutatakse seda säästlikult. Rasketehnikaga ründamine on asendunud jalaväega ründamisega. Toveri sõnul on selle tulemusel vähenenud Venemaa varustuskaod, kuid kasvanud jalaväe kaotused.

Riigi võime värvata sõdureid hakklihamasinasse pole aga lõppenud. Sügisel välja kuulutatud mobilisatsioon on vaikselt jätkunud, kuid nüüd kostavad juba jutud uuest mobilisatsioonist.

Martti J. Kari sõnul on FSB saanud juhised valmistuda piiride sulgemiseks. Ilmselgelt valmistuvad nad seal millekski, ütles ta.

Kari sõnul läks esimesest mobilisatsioonist alates umbes 150 000 sõdurit otse rindel tekkinud kaotusi lappima. Veel 150 000 sõdurit on aga endiselt „kasutamata”.

Võimalik, et nad moodustavad oma väe. Kari sõnul tundub see Venemaa jaoks mõistlikum strateegia. Üks on kindel: Venemaal sõdurid otsa ei lõppe. Sõdurite hakklihamasinasse söötmine on Venemaa ajaloo osa. Komandör ei pea hoolima langenutest, komandör peab vaid täitma käsku, nendib Kari.

Kuigi Venemaal värvatute arv ei vähene, on relvajõududel endiselt suuri probleeme sõdurite varustamisel ja ülalpidamisel.

2.Sõjatööstus toodab, kui on aega

Mobiliseeritud sõdureid võib kasutada ka muuks otstarbeks kui sõjapidamiseks.

Pekka Toveri sõnul on Venemaa sõjatööstuses tohutu tööjõupuudus. Kõnekas on see, et Uralvagonzavodi tankitehas on juba läinud üle 12-tunnisele tööpäevale ja 6-päevasele töönädalale. Teise või kolmanda vahetuse alustamiseks pole tehasel aga olnud tööjõudu, selle asemel on töötunde võetud samadelt töötajatelt.

Mobiliseeritud sõdurid võiksid olla selle probleemi lahendus. Kuid nad ei lahenda tööstuse põhimõttelisemaid probleeme.

Kari sõnul napib Venemaal muu hulgas komponente. Lisaks kulub isegi ühe tanki remontimiseks palju energiat. Kui see pihta saab, siis see viiakse ära ja hinnatakse, mida teha, siis remonditakse. See võtab aega.

Praegu ei suuda sõjatööstus isegi kompenseerida tulevasi kaotusi rindel, rääkimata tootmise suurendamisest, ütleb Toveri. Aga kui annate aega paar aastat, võib olukord olla erinev.

3.Putini jäärapäisus

Hiljuti toimus Putini kõnedes „erioperatsiooni” kestvuse osas muudatus. Kui rünnaku alguses viitasid kõik märgid sellele, et Venemaa sihiks on Kiiev võimu alla võtta vaid mõne päevaga, siis nüüd näib ka Putin valmistuvat pikaks „erioperatsiooniks”.

Putin ilmselt eeldab praegu, et kui suveks lahendusi ei tule, siis tuleb sellest pikk sõda. Siis hakatakse ehitama sõjatööstust ja pressima kasvõi aastaid edasi, et saavutada, mida tahetakse, räägib Toveri.

Putin ise kommenteeris operatsiooni pikkust detsembri alguses Venemaa inimõiguste nõukogu televisioonikohtumisel esinedes. Mis puudutab sõjalise erioperatsiooni tulemuste saavutamise pikka protsessi, siis loomulikult võib see olla pikk protsess, ütles Putin.

Sõjateaduste dotsent ja Aleksandri instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö ütles toona, et näeb Putini kõneviisis selget muutust. Isegi Putin ei saa reaalsust lõputult eitada. Jah, siin tunnistatakse fakte. Kui sõda pole kulgenud nii, nagu Venemaa lootis, on Venemaa ühiskond sunnitud sellesse sõtta üha rohkem sekkuma.

4.Mäss on ebatõenäoline, isegi kui võitlusmoraal halveneb

Vene vägede kehvast lahingumoraalist on räägitud terve viimase aasta. Talvega tundub aga olukord pingestuvat.

Toveri sõnul ei suuda Venemaa sõtta saadetud reservväelaste eest hoolt kanda, sõduritel pole korralikku varustust ega toitu, väed ei saa suurtükiväelt tuletoetust, väljaõpe on kehv või puudub üldse, ohvitserid pole huvitatud ja kaotusi tuleb palju.

Viimane teade rindelt on, et sõdurid pole saanud vigastuste eest lubatud hüvitist. Kõik see sööb moraali ära.

Mässu Toveri aga ei usu. Venemaal armee Moskvasse võimu vahetama ei lähe.

Esimeses maailmasõjas 1917. aastal keeldusid Vene sõdurid lihtsalt võitlemast. Toveri sõnul oleks sarnane asi praegu võimalik ka Ukrainas, kuid selleni on veel pikk tee.

Distsipliin ja karistused on karmid. Venemaal karmistatakse kogu aeg poliitikat, räägib Toveri. Näitena toob ta jutud võitlusest keelduvatele sõduritele karistuspataljonide loomisest, mida saaks seejärel kasutada rindel. Minnakse Stalini-aja meetodite juurde.

Kommentaarid
(Külastatud 15,166 korda, 1 külastust täna)