Soome asjatundja: Putini relvarahu vaevalt et tähendab sõja lõppemist

Venemaa presidendi Vladimir Putini Ukrainas kehtestatud relvarahu võib vaadelda eelkõige poliitilise sõnumina rahvusvahelisele avalikkusele ja õigeusu jõule tähistavatele venelastele. Nii arvab Soome Aleksandri instituudi direktor Markku Kangaspuro.

Kremli pressiteate kohaselt andis Putin Ukrainas käsu 36-tunniseks relvarahuks, mis algab reedel, 6. jaanuaril kell 12 Moskva aja järgi, vahendab Helsingin Sanomat.

Venemaa ärgitas Ukrainat samuti relvarahu kehtestama, kuid Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak pidas Venemaa teadet propagandaks ja silmakirjalikkuseks.

Kremli hinnangul on relvarahu põhjuseks õigeusu jõulud. Venemaal tähistatakse jõule 7. jaanuaril ja õigeusu jõulude tähistamise periood lõpeb 14. jaanuaril.

Üllatusena relvarahu ei tule, ütles Kangaspuro. „Mõnda aega oodati läänes, et jõulupühadeks või aastavahetuseks kuulutatakse välja mingisugune relvarahu. Nüüd tuli see nende kalendri ja kultuuri järgi.”

Peamiselt on relvarahu sõnum suunatud aga Venemaa kodumaisele publikule. Sõjakriitika on riigis kasvanud ning arvamusküsitluste järgi loodab enamik Venemaa vastajatest sõjale diplomaatilist lahendust läbirääkimiste teel.

„Putin on püüdnud veenda, et Venemaal ja temal on tahe konflikt lahendada, kuid Ukraina on rahulepingu ja läbirääkimiste vastu. Tõenäoliselt tahavad nad seda sõnumit selle (relvarahu) ajal tugevdada,” ütles Kangaspuro. „Ukrainlastel on raske ette kujutada, et sellel on tegelik tähendus.”

Praegu on raske öelda, mida relvarahu tegelikkuses tähendab või kas see jääb püsima. Venemaa jaoks võib relvarahust kinnipidamine tähendada kahe päeva jooksul Ukrainasse rakettide ja droonide saatmata jätmist, tehes sellega pausi riigi taristu hävitamisel.

„See, mis mõlemal pool eesliinil toimub, on iseasi. Kas lahingud ka tegelikult vaibuvad, sõltub sellest, kui hästi see teade kõigi sõduriteni jõuab ja kuidas Ukraina otsustab tegutseda,” ütles Kangaspuro.

Viimastel nädalatel on mitmete lääneriikide juhid rääkinud võimalusest leida sõjale lahendus läbirääkimiste teel. Näiteks on Türgi president Recep Tayyip Erdoğan pakkunud Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile abi rahu saavutamiseks.

Selles mõttes ei saa Kangaspuro arvates isegi Putini nüüd välja kuulutatud relvarahu pidada vaid üksikuks nähtuseks. „Kui rindejooned ei paista väga ühes või teises suunas liikuvat ja sõda läheb iga päevaga kallimaks, siis on loogiline, et paratamatult kerkib päevakorda küsimus, millal läbirääkimisi alustada. On võimatu öelda, kas see on praegu õige hetk.”

Kangaspuro hinnangul pole aga garantiid ega põhjust uskuda, et Putini nüüd välja kuulutatud relvarahu tähendaks midagi sõja jätkumise või selle lõpu osas. „Sellele ei saa liiga suurt tähtsust omistada. Samuti tuleb tõdeda, et Ukraina ja Venemaa seisukohad rahuläbirääkimiste alustamise tingimustes on teineteisest väga kaugel.”

Kangaspuro peab võimalikuks ka seda, et Venemaa valmistub relvarahu ajal suuremaks rünnakuks Ukraina vastu. Üks võimalus on, et pärast relvarahu jätkub sõda muutumatul kujul.

„On täiesti võimalik, et nüüd valmistutakse millekski. Venemaa võib esitada süüdistusi relvarahuga seoses ja tulevasi raketirünnakuid saab edaspidi põhjendada näiteks sellega, et Ukraina ei vastanud relvarahule positiivselt,” märgib Kangaspuro. „Huvitav on näha, kuidas protsess jätkub, kuid praegu võib relvarahu pidada Venemaa poliitiliseks propagandaks.”

Kommentaarid
(Külastatud 170 korda, 1 külastust täna)