Satelliidipiltidelt tulevad välja Putini uued plaanid – sellist asja pole olnud terve sõja jooksul

Venemaa on rajanud Ukraina rindejoonele palju kaitseliine. See ilmneb The Daily Beasti käsutuses olevatelt satelliidipiltidelt.

Vaid paari kuuga toimunud muutus on olnud märkimisväärne. 8. detsembril avaldas Ukraina sõjakaarti täiendav meeskond pildi tolleaegsest kaitseliini olukorrast, vahendab Ilta-Sanomat.

Juba siis olid vene kindlustused Luhanski ja Põhja-Donetski rindel ulatuslikud.

Daily Beasti saadud satelliidipildid näitavad, et kindlustuste ja kaevikute võrk katab praegu praktiliselt kogu idapoolse kontaktliini. Luhanski ja Donetski oblastist Zaporižja oblastini ja kogu tee lõunasse Hersoni juurde.

Kindlustuste vahelisi auke on lapitud, samuti on mitu joont sügavuti, mis tähendab, et ettevalmistusi on tehtud strateegiliselt hoolikalt. Daily Beasti andmetel on kindlustustesse kaevatud ka suured tankitõrjekraavid.

Ajalehe hinnangul räägib see selgelt Venemaa presidendi Vladimir Putini plaanidest: Venemaa ei kavatse sentimeetritki taganeda!

„Selliseid massiivseid kindlustusi pole kogu selle sõja jooksul kunagi olnud,” ütleb Ukraina sõjakaardi üks administraatoreid Eerik Matero.

Matero ei nõustu meedias levivate väidetega, mille kohaselt kaevab Venemaa kindlustusi, kuna on sõjas kaitsepositsioonil. Kõigi sõjaliste doktriinide järgi tuleb positsioone kindlustada, see on ettevalmistus vastase võimalikuks rünnakuks.

Kindlustused on põhimõtteliselt kaitseotstarbelised. See on oskuslik sõjaline tegevus ja näitab, et Venemaa valmistub end kaitsma ega nõustu enam taganema.

See näitab ka, et Venemaal on enda kindlustamiseks piisavalt tööjõudu. Kopplaaduri roolis ja labidaga mehi on olnud palju, lisab Matero.

Matero leiab, et kindlustusi on rajanud tuhanded mobiliseeritud mehed.

Kui kindlustuste liinid on tugevad, muudab see Ukraina rünnakud ja territooriumide tagasivõitmise äärmiselt keeruliseks ja aeglaseks ning nõuab rasket võitlust.

Näiteks veel sügisel vallutas Ukraina riigi kirdeosas mõne päevaga praktiliselt vastupanuta sadu ruutkilomeetreid territooriumi, kui Venemaa väed, kes polnud valmistunud rünnakuks Ukraina vastu, kaootilises õhkkonnas põgenesid.

Nüüd on Vene väed jõudnud õigel ajal positsioonid sisse võtta. Positsioonide hõivamine on Ukraina vägede jaoks väljakutse. See nõuab paljude erinevate elementide koostööd: suurtükivägi, tankid ja õhuväe toetus, ütleb Matero.

Samuti on Ukrainal vaja väga palju mehi. Traditsiooniliselt arvatakse, et ründajal peab olema kolm kuni viis korda rohkem mehi, sest headel kindlustatud positsioonidel on kaitsmine alati lihtsam.

Ka Venemaal on mehi piisavalt. Matero hinnangul Venemaa poolt mobiliseeritud umbes 300 000 mehest umbes 100 000–125 000 ei ole veel konkreetselt sõjaga seotud, kuid neid koolitatakse endiselt.

Teisalt suudab Ukraina ka oma territooriumi tõhusalt kaitsta – hiljemalt siis, kui saabuvad lubatud tankid Abrams ja Leopard.

Kui kumbki pole võimeline märkimisväärseteks rünnakuteks, kas sõda võib tarduda kurnavaks positsioonisõjaks, milles rindejooned tolligi ei liigu?

Selle kohta on juba märke, räägib Matero. Viimase kuu jooksul on sõda palju rohkem rahunenud. Küll aga pole tegemist külmutatud konfliktiga, millest annavad muuhulgas tunnistust rasked lahingud Bahmuti piirkonnas.

Teisalt arvatakse, et Venemaa on ette valmistamas suurt rünnakut. Selle pärast on muret väljendanud teiste seas ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Matero sõnul ei saa kindlustuste ehitamisest teha järeldusi selle kohta, mida Venemaa ründab. Venemaa vägede koondumine näitaks paremini rünnakukavatsusi, ütleb Matero. Sellest pole veel uudiseid.

Kui suurrünnak tuleb, peab Matero kõige tõenäolisemaks suunaks Luhanski ja Donetski oblasti suunda. Nende vabastamine „natsirežiimist” on olnud Venemaa avalikult välja öeldud eesmärk. Venemaal võib olla soov need kaks idaoblastit üle võtta, leiab Matero.

Igal juhul leiab Matero, et sõda kestab veel pikalt.  Ajaperspektiiv sõltub otseselt sellest, mida Venemaa teeb. Tubli sada tuhat mobiliseeritud meest on veel lähetamata. Kui ülejäänud kasutusele võtta, saab näha, milline on lõplik olukord.

Matero ütleb, et Venemaa võib Ukrainalt territooriume üle võtta 100 000 lisamehega, kui mehed on välja õpetatud. Aga kui palju võetakse? Ja kas see on Venemaa eesmärkide saavutamiseks piisav? Kui mitte, võib Venemaal näha uut mobilisatsiooni vooru. Kui jah, võib Venemaa rahuläbirääkimistega nõustuda. Rahuläbirääkimised algavad tavaliselt siis, kui läbirääkimistega on rohkem võita kui lahinguväljal. Vähemalt Venemaa tunneb endiselt, et võidab rohkem võideldes, hindab Matero.

Viimasel ajal on palju räägitud sõja võimalikust laienemisest tuumakonfliktiks. Matero tuumarelvade kasutamist ei usu.

Venemaa on selles sõjas juba kandnud alandavaid ja suuri kaotusi ning tuumarelvi pole välja võetud. Lisaks kaotas Venemaa alandavalt Groznõis ja Afganistanis. Need olid sõjad, mida Venemaa ei pidanud kaotama, kuid kaotas siiski. Ja tuumarelvi ei kasutatud, märgib Matero.

Kommentaarid
(Külastatud 2,353 korda, 1 külastust täna)