USA armee 101. õhudessantdiviisi sõdurid treenivad, söövad ja magavad Rumeenia kaguosas asuvas üksildases kohas, mis on vaid seitsmeminutilise raketilennu kaugusel Venemaa laskemoona varudest Krimmis.
Sealt põhjal pool, vaid mõne kilomeetri kaugusel Ukraina piirist tulistavad USA 101. diviisi sõdurid õppustel koos Rumeenia vägedega suurtükkidest, korraldavad helikopterirünnakuid ja kaevavad Hersoni oblasti rindejoonega sarnaseid kaevikuid, vahendab New York Times.
See on esimene kord, kui 101. õhudessantdiviis paigutatati Euroopasse pärast Teist maailmasõda ja NATO liikmesriigis Rumeenias viibides on selle üksuse sõdurid Ukraina sõjale lähemal kui ükski teine USA armee üksus.
Seda missiooni peetakse eeskujuks Ameerika sõjaväele, mis loobus äsja kaks aastakümmet kestnud aktiivsetest sõdadest ja jõudis ajajärku, kus üritatakse vastaseid heidutada – kasutades eesmärgi saavutamiseks jõu näitamist, väljaõpet, relvasaadetisi ja muud abi.
„See on piirkondlik konflikt, kuid sellel on globaalsed tagajärjed,” ütles USA armee staabiülem kindral James McConville detsembri keskel antud intervjuus lennubaasis Musta mere ääres, mis jagab maandumisrada külgneva kommertslennujaamaga ja mis kannab endise Rumeenia peaministri Mihail Kogalniceanu nime.
Vägede paigutamine Rumeeniasse on mõeldud hoiatuseks Moskvale, mis on osa president Bideni lubadusest kaitsta NATO territooriumi „igat tolli”, ahvatlemata samas Venemaa presidenti Vladimir Putinit sõjategevust laiendama. Kuid ühisõppuste korraldamine on ka viis tagada, et liitlased Kagu-Euroopas on valmis rindejoont hoidma.
Pole teada, millist relvastust USA baasis hoitakse; Pentagon otsustab peagi, kas säilitada seal Ameerika vägede ja kõrgemate komandöride arvu.
Mõned kongressi liikmed suhtuvad ettevaatlikult Ukraina jätkuvate toetuse nõudmiste rahuldamisse – esindajatekoja kõrgeim vabariiklane, Kalifornia esindaja Kevin McCarthy vihjas oktoobris, et tema partei ei pruugi olla valmis Ukrainale tühja tšekki kirjutama.
Ida-Euroopas tugeva kohaloleku säilitamise toetajad tõid aga välja Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris kui tõendi, et USA ja tema NATO liitlased ei teinud möödunud talvel Moskva heidutamiseks piisavalt.
„See on üks olulisemaid õppetunde, mille me Ukrainaga seoses saime,” ütles Massachusettsi demokraat Seth Moulton ajakirjanikele pärast detsembri alguses toimunud lühikeselt Ukraina-reisilt naasmist. „Kui vaatame teist stsenaariumi, mis võib areneda nagu Ukraina, Vaikse ookeani piirkonnas koos Hiina ja Taiwaniga, peame tagama, et heidutus oleks edukas.”
Sõjalised planeerijad kordasid seda strateegiat, märkides, et 101. õhudessantdiviis kasutas ka Musta merd rannikukaitse väljaõppeks – see on kasulik oskus, kui Hiina peaks kunagi agressiivsemaks muutuma ja tungima Taiwanile, iseseisva omavalitsusega saarele, mida Peking on pikka aega enda omaks pidanud.
Diviisile anti käsk tuua Euroopasse umbes 4000 sõdurit ja kõrgemat komandöri vaid mõned nädalad pärast Venemaa sissetungi. Rumeenia rannikulinna Constanta lähedal asuvasse lennubaasi saabusid nad suvel. Varem toimis baas unise eelpostina NATO vägede, sealhulgas mitmesaja Ameerika sõduri väljaõpetamiseks ning laiemalt oli see sõjaväes tuntud kui Afganistani suunduvate ja sealt naasvate USA vägede vahejaam.
Rumeenia missioon erineb mõnevõrra mujal Euroopas asuvatest missioonidest, kus mõned USA sõdurid koolitavad Ukraina vägesid kasutama täiustatud relvasüsteeme, mida ukrainlastele tarnitakse. Diviisi ülem kindralmajor J. P. McGee ütles, et koos Ida-Euroopa sõduritega treenimisel on oma väärtus.
„Sa saad võimaluse treenida ja tegutseda just sellel alal, mida peate võib-olla kaitsma,” ütles kindral McGee. Ta lisas: „Te peate töötama koos NATO liitlasega ja on peaaegu mõeldamatu, et me läheme kunagi võitlema ilma liitlasteta.”
Kindral McGee on lisaks Rumeenias asuvatele vägedele saatnud ka väiksemaid sõdurite üksusi treenima koos NATO liitlastega Bulgaariasse, Saksamaale, Ungarisse ja Slovakkiasse. Üksus tunneb uhkust selle üle, et on lahingule lähim, kuid see pole sugugi suurim: ametnike sõnul paikneb pärast Venemaa sissetungi 1. jalaväediviisiga ühendatud hinnanguliselt 12 000 sõjaväelast peamiselt Lääne-Poolas ja Baltikumis.
Koos moodustavad nad USA vägede koondumise Euroopas pärast Venemaa tungimist Ukrainasse, nagu president Biden juunis Madridis NATO tippkohtumisel liitlastele lubas.
Osana sõjaväeõppustest Ameerika ja Briti vägedega on Rumeenia väed katsetanud viimastel kuudel Mustal merel asuvate simuleeritud sihtmärkide vastu raketisüsteeme HIMARS – samu relvi, mis on aidanud Ukrainal Venemaa vägesid tagasi lüüa. Rumeenia ostis kolm raketisüsteemi aastaid tagasi ja ametnike sõnul on nende tarned endiselt pooleli.
Rumeenia maavägede ülem kindralleitnant Iulian Berdila, kes on vägede paigutamist tervitanud, ütles, et sealsed ametnikud hoiatasid läänt Venemaa „järsu ja mürgise” tegevuse eest pärast seda, kui ta 2014. aasta kohaliku referendumiga Krimmi Ukraina käest haaras ja mida suur osa maailmast peab ebaseaduslikuks.
„Oleme olnud väga tähelepanelikud selle suhtes, mida Venemaa teeb ja millised on selle tagajärjed,” ütles kindral Berdila. USA vägedega väljaõppe kohta ütles ta: „Oleme erinevad stsenaariumid omavahel läbi mänginud ja valmis nüüd plaanid sünkroniseerima.”
Kindral ütles, et praegu Rumeenias viibivate Ameerika vägede arv ja kõrgem juhtimistase on piisav „prognoositavaks heidutuseks ja ühiseks kaitseks”.
Kindral McConville ei soovi prognoosida, mida Bideni valitsus Rumeenias teha võib, kuid üldiselt ütles ta, et õhuväebaasi väed on „tõesti olukorda muutnud ja ma arvan, et me jätkame nende võimete pakkumist vastavalt vajadusele.”
Diviisi komandöri ja isikkoosseisu hoidmine nii Ukraina piiri lähedal on enam kui sümboolne, ütles Washingtonis asuva uurimisinstituudi Center for a New American Security sõjaanalüütik Becca Wasser. See võimaldab teha kiireid otsuseid, kuhu paigutada tuhanded sõdurid ja relvad, kui Venemaa peaks sõja NATO territooriumile viima.
„See, mida näete, viitab muutustele selles, kuidas USA sõjavägi läheneb positsioonidele kogu maailmas, kuna Iraagi ja Afganistani sõdade ajastu on muutunud,” ütles Wasser. „See ei pruugi olla sarnane lahingukasutus – tegelikult on see heidutuskasutus.”
Wasser ütles, et tegemist on samasuguse missiooniga, mille võtsid 2020. aastal ette kümned tuhanded Ameerika sõdurid, kes saadeti USA keskjuhatuse baasidesse 2020. aastal, kui pinged Iraaniga Lähis-Idas lahvatasid.
Mihail Kogalniceanu lennubaasis pataljoni juhtiva vanemseersant Vitalia Sandersi jaoks on missioon nii isiklik kui ka professionaalne. Ta sündis Lääne-Ukrainas Užhorodi lähedal asuvas linnas ja kolis 12-aastaselt Indiana osariigi loodeosasse oma vanaema juurde elama. Viimati viibis ta Ukrainas 2005. aastal ja tema vend on seal siiani – kuigi nende suhtlus WhatsAppi ja Facebooki kaudu on olnud piiratud, kuna Venemaa õhulöögid on elektrivarustust häirinud.
Vanemseersant Sanders on olnud USA armees 21 aastat ning teeninud Afganistanis ja Kuveidis. Kuid ta ei unustanud kunagi ohtu, mida Venemaa Ukrainale kujutas. „Ainult siin, kodule nii lähedal olemine teeb mind näljaseks ja sunnib võitlema ning loodetavasti levitab seda energiat sõduritele, et nad teaksid, kui oluline see kõigi jaoks on.”
