NATO komandör tõi välja 6 punkti, mida Putini sõjast on õppida

Ameerika kindral Christopher Cavoli on NATO vägede ülem Euroopas. Sõjas juhiks ta NATO riikide ühiste kaitseplaanide elluviimist.

Cavoli rääkis Säleni julgeolekukonverentsil kuus asja, mida soomlastel ja rootslastel tuleks Venemaa algatatud agressioonisõjast õppida, vahendab Iltalehti.

Minu esimene tähelepanek on, et toores jõud on reaalsus. Pehme jõud on hea, kasulik ja isegi vajalik. Integreeritud heidutusefekt hõlmab kõiki riikliku võimu elemente kuni majandusliku võimuni välja, kuid sõjapidamise suureks jagamatuks tõukejõuks on toores jõud, rõhutab Cavoli.

Cavolit kuulates ei teki kahtlustki, miks Ukrainal rasket lahingutanki hädasti vaja on.

Kindrali teiseks kaalutluseks on kineetilise, st motoriseeritud ja mehaanilise sõja ülimuslikkus. Küber- ja infooperatsioonid on väga olulised, aga kui teine ​​osapool toob välja tanki, siis on parem see tank, võtab Cavoli kokku.

Stalinlik ja putinlik sõda, kus mehi ilma hellitamata surma saadetakse, ei ole automaatselt tee võidule. Täpsus võib ületada massi. Ukraina on seda Cavoli sõnul näidanud viimase sügise jooksul.

Neljandaks tuleb arvesse võtta sõja ulatust. See on hiigelsuur. Näiteks Soomel oleks samalaadse rünnaku tõrjumiseks vaja enneolematuid ressursse. Vajalikku jõudu võib aga leida NATO riikidest.

Ukrainas on 37 rindebrigaadi ja kümneid piirkondlikke brigaade. Venelased on kaotanud 2000 tanki. Ja kui arvestada kõiki sõja tulisemaid ja vaiksemaid päevi, siis on Venemaa tulistanud iga päev keskmiselt üle 20 000 suurtükimürsu. Selle sõja ulatus ei sobi meie varasemasse mõtlemisse, kuid selline see on, rõhutab Cavoli.

Viiendaks peavad Venemaa ohu all elavad riigid looma tööstused, mis toodavad laskemoona igapäevaseks tarbimiseks. Välja arvatud juhul, kui tootmist pole olemas.

Tootmisvõimsus on ülioluline. Elujõuline ja tugev kaitsetööstuse baas on heidutusstrateegia jaoks sama oluline kui valmisväed, edastab Cavoli tervitused ettevõtetele ja poliitikutele.

Kuuendaks kiidab Cavoli selliste tegelaste tähtsust nagu Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Ilma inspireeriva juhtimiseta pole inimesed võimelised saavutama inimmõistusest suuremaid saavutusi.

Vladimir Putini loodud diktatuuris juhib inimesi hirm. Zelenski juhitud demokraatias motiveerib inimesi eeskuju ja vaprus, mis on suurem jõud kui sund.

Võib-olla on selles sõjas kõige olulisem tsiviiljuhtimine. See innustab rahvast, loob tähenduse ka kohutavatele sündmustele ja heidab valgust tulevikku, mille eest inimesed võitlevad. Juhtimine on võidu algus, rõhutab Cavoli.

NATO komandöri sõnul ei nurise demokraatlikud riigid enam NATO poolt liikmesriikidele seatud kaitse-eelarve SKT-eesmärgi üle.

Enne Ukraina sõda küsiti minult vahel, kas nõue 2-protsendilise kaitsekulutuste ja SKP suhte järele on juhuslik arv, räägib Cavoli.

Teema on surmtõsine, kuid naeratus tuleb Cavoli näole, kui ta oma vastust meenutab. Vastasin, et võib-olla on see juhus, aga ma tean ka seda, et igal Euroopa kaitseväe juhatajal on ostunimekiri – ja et iga ostunimekirja väärtus tõuseb selgelt üle kahe protsendi SKTst, ütleb kindral.

Cavoli arvates võib see arv olla juhuslik, kuid see pole mingil juhul liiga suur. Ma peaksin miinimumiks kahte protsenti, ütleb ta.

Küsimusele, kas kaitsekulutused peaksid tõusma 3 protsendini SKT-st vastab Cavali: Otsused on poliitilised, mitte minu võimuses. Kaks protsenti on kokku lepitud miinimum. Ma pole selle kohta mingit virisemist enam kuulnud pärast seda, kui Ukrainas sõda algas, vastab kindral.

Cavoli nimetab Säleni mägist maastikku talveparadiisiks. Samas mõtiskleb ta selle üle, et Põhjalas on paradiisi kohale tõusnud julm oht.

Soome ja Rootsi sobivad NATOga suurepäraselt. Ja see on hea, sest tulevik tundub keeruline. NATO, millega kavatsetakse ühineda, on uus maailm. Selle on kujundanud Venemaa ebaseaduslik sõda Ukrainas, rõhutab Cavoli.

Kindrali sõnul on Venemaa ebaseaduslik ja provotseerimata rünnak „purustanud paljusid Euroopa julgeoleku aspekte ja meie oletusi selle kohta”.

Sõda on sundinud meid mõistma kollektiivse, regionaalse kaitse vajalikkust. Cavoli hinnangul on see põhjalikult muutnud liidu heidutusmehhanismi struktuuri. 2020ndate aastate algus on olnud Euroopas ja Põhjamaades ajalooline pöördepunkt.  See on Põhja-Atlandi julgeolekus enneolematu aeg, ütleb Cavoli.

Kommentaarid
(Külastatud 687 korda, 1 külastust täna)