Saksamaal kohtunud lääneriikide kaitseametnikud ütlesid reedel, et neil ei õnnestunud jõuda kokkuleppele lahingutankide saatmises Ukrainasse, mis on tagasilöök Kiievi lootustele saada kiiresti kätte relvad, mida president Volodõmõr Zelenski on nimetanud sõja järgmise etapi jaoks ülioluliseks.

Ametnikud lootsid jõuda kokkuleppele Saksamaal toodetud täiustatud tankide Leopard 2 saatmises, mida kasutavad paljud Euroopa riigid. Kuid Saksamaa on keeldunud saatmast oma Leoparde Ukrainasse ega andmast teistele riikidele nõusolekut nende eksportimiseks, kuna ei taha olla esimene, kes selle sammu astub ja soovib, et USA saadaks samuti oma parima tanki M1 Abrams, vahendab New York Times.

Leppe saavutamise ebaõnnestumist kritiseerisid kiiresti nii mõned ukrainlased kui ka Poola ja Läti valitsused, kes on väitnud, et tankid on kriitilise tähtsusega Venemaa poolt sissetungi alguses hõivatud territooriumide tagasivõitmiseks ja kaitseks kevadel oodatava Venemaa pealetungi eest.

„Ukraina relvastamine Venemaa agressiooni tõrjumiseks ei ole mingi otsustamise harjutus. Ukraina verd valatakse päriselt,” ütles Poola välisminister Zbigniew Rau sotsiaalmeedias. „See on Leopardi tarnete suhtes kõhklemise hind. Me vajame kohest tegutsemist.”

Sellegipoolest püüdsid Ameerika ja Saksa ametnikud erimeelsusi pisendada, rõhutades, et Saksamaa võib siiski heaks kiita Leopardide saatmise Ukrainasse. USA kaitseminister Lloyd Austin ütles Ramsteini lennubaasis ajakirjanikele, et Saksamaa on “„usaldusväärne liitlane ja nad on seda olnud väga-väga pikka aega”.

Austini Saksa kolleeg Boris Pistorius ütles, et tema riik alustab tulevase tehingu korral oma sõidukite inventuuri ja hakkab ukrainlasi tankide kasutamise alal koolitama.

„See ei piira tulemust,” ütles ta. „See on valmistumine võimalikuks päevaks, mil saaksime kohe tegutseda ja väga lühikese aja jooksul abi anda.”

Alates sõja algusest on Bideni valitsus hoolikalt kalibreerinud relvatarneid Ukrainasse, hoides tagasi võimsamaid relvi, et vältida sõja laienemise esilekutsumist Venemaa poolt.

Kuid pärast mitmeid edusamme lahinguväljal on Ukraina veennud Valget Maja ja selle lääne pooldajaid loobuma reast ​​tabudest ja pakkuma võimsamaid ründerelvi, sealhulgas jalaväe lahingumasinaid ja sel nädalal saabuvaid Ameerika soomusmasinaid Stryker. Siiski jäi peamiste lahingutankide varustamine sammuks, mida paljud riigid ei tahtnud astuda.

OLukord hakkas muutuma viimastel nädalatel, kui Suurbritannia teatas tankide saatmisest Ukrainasse ning Saksamaale avaldati survet Ida-Euroopast ja Balti riikidest, et nad saaksid vähemalt saata oma Leopard 2 tanke, mida on 2000 ringis 14 riigis üle Euroopa. Kuid isegi see samm on praeguseks välistatud, tekitades laialdast pettumust, eriti kuna aega napib tankide saatmiseks Ukrainasse ja sõdurite koolitamiseks nende kasutamise.

„Paljud riigid, sealhulgas Läti, suurendavad sõjalist abi Ukrainale, kuid sellest ei piisa,” ütles Läti välisminister Edgars Rinkevics. „Ukrainale tuleb kohe anda Leopardi tanke!”

Saksa ametnikud väidavad, et Berliin ei ole takistuseks, ja on vihjanud, et võib-olla tunnevad ka teised riigid muret selle sammu tegemise pärast ilma laiema koalitsioonita.

„Puudub ühtne konsensus,” ütles Pistorius. „Aeg-ajalt jääb mulje, et on olemas ühtne koalitsioon ja Saksamaa on takistuseks, aga see on vale.”

Saksamaa kantsler Olaf Scholz on viimastel kuudel nõudnud, et ta ei lase Saksamaal Ukrainasse relvatarnetega „üksi minna” ning Saksamaa on palunud, et USA panustaks paketi osana osa oma tankidega M1 Abrams. Kuid Pentagon on vastu puigelnud, osutades logistilistele takistustele, mida tekitab pidevat hooldust vajav ja kütust ahmiv sõiduk.

Saksamaa valitsus on püüdnud pehmendada muljet, nagu oleks ta nõudnud USA-lt Abramsi tankide saatmist. Reedel toimunud pressikonverentsil ütles kantsleri pressiesindaja Steffen Hebestreit, et Saksamaa järgib kolme põhimõtet: „Esimene on toetada Ukrainat nii palju kui võimalik. Teine eesmärk on vältida NATO ja Saksamaa muutumist sõdivateks osapoolteks. Kolmas asi on see, et me ei tee seda riiklikult üksi, vaid teeme väga tihedat koostööd oma rahvusvaheliste partneritega – eelkõige USAga.

Saksamaa vastumeelsus tanke saata tuleneb tõenäoliselt hirmust sõja eskaleerumise ja Venemaa võimaliku kättemaksu ees, ütles Berliini ülemaailmse avaliku poliitika instituudi direktor Thorsten Benner.

„See oleks märkimisväärne samm selle peamise lahingutanki, Leopardi süsteemi jaoks, sisenemine Ukrainasse ja nad tahavad USA-lt maksimaalset kindlustunnet,” ütles ta. „Nende peas peab olema midagi sellist, et Saksamaa võetakse sihikule kättemaksuks sellise võimsa Saksa pealahingutanki saatmise eest – aga mis see on, seda pole Scholz välja öelnud.”

Hoolimata kõigist püüdlustest vähendada lõhesid lääneliitlaste vahel, näitas ebaõnnestumine seda, et Ukraina toetajate seas valitsevad endiselt suured lõhed, eriti kiiret tegutsemist nõudvate Ida-Euroopa riikide ja ettevaatusele kutsunud teiste riikide vahel.

„Iga päev on kulla hinnaga, Ukrainat on vaja toetada, seega jätkame koos seda diplomaatilist survet,” ütles Poola välisministri asetäitja Pawel Jablonski pärast kohtumist. „Kasutame erinevaid otsese ja kaudse veenmise meetodeid ja loodame, et see suhtumine muutub – nagu see oli Patriotsiga.”

Kuid Saksamaa kantsleri abid väidavad, et Scholzi positsioon on väga lähedane president Bideni omale, kes on vaid järk-järgult varustanud Ukrainat täiustatud relvadega, nagu raketisüsteemid HIMARS ja õhutõrje Patriot.

Austin ja Pistorius eitasid USA ja Saksa tankide üheaegse saatmise nõudeid, kuigi nad ei andnud mingit selgitust saatmise pidurdamise kohta.

„M1-de ja Leopardide saatmise vahel ei ole seost,” ütles Austin ja lisas, et kohtumisel osalenud ametnikud pingutasid kõvasti, et rahuldada Ukraina vajadusi tankide ja soomusmasinate järele. Kaitseülemad ütlesid, et nii USA kui ka Saksamaa suurendavad Ukraina vägede väljaõpet, sealhulgas Leopard 2 tankidel.

Mõned Saksa seadusandjad ütlesid sel nädalal eraviisiliselt, et isegi Leoparde saatma kutsuvad riigid soovivad säilitada ühisrinnet ega soovi taotleda lube enne, kui kõik Euroopa partnerid, sealhulgas Saksamaa nõustuvad tankide saatmisega.

Saksa kaitseministri sõnavõtt näitas selgelt, et ka teised riigid kõhklevad tankide tarnimisel, ütles Saksamaa parlamendi kaitsekomisjoni juht ja valitsuskoalitsiooni liige Marie-Agnes Strack-Zimmerman, kuigi ta lisas, et pole selge, millised on need teised riigid või mis on nende mured.

„Lõppkokkuvõttes ei tohiks see siiski probleem olla,” ütles ta. „Riigid, kes tahavad seda teha, peaksid seda tegema ja Saksamaa peaks võtma juhtrolli.”

Pistorius ütles, et tankide osas kokkuleppe sõlmimiseks pole aega, mis viitab sellele, et see võib võtta päevi või nädalaid. Austin aga ütles, et kell tiksub. „Meil on siin võimalus, praegusest kevadeni, millal iganes nad alustavad oma vasturünnakut,” ütles ta, viidates eeldatavale Venemaa pealetungile. „Seal pole enam palju aega.”

Kokkuleppe puudumine valmistas kindlasti paljudele Ukrainas pettumuse, sealhulgas president Zelenskile, kes pöördus enne kõneluste algust otse ametnike poole. „Sajad tänusõnad ei ole sajad tankid,” ütles ta videopöördumises. „Me kõik saame kasutada aruteludes tuhandeid sõnu, kuid mina ei saa kasutada sõnu relvade asemel.”