USA luure keskagentuuri CIA direktor William Burns sõitis eelmise nädala lõpus salaja Ukraina pealinna Kiievisse, et anda president Volodõmõr Zelenskile ülevaade Venemaa poolt lähinädalatel ja -kuudel ette võetava sõjalise plaani suhtes, rääkisid üks USA ametnik ja teised visiidiga kursis olevad inimesed.

Burnsi sõit toimus 11 kuud väldanud sõja kriitilisel hetkel. Vene väed korraldavad Ukraina idaosas asuva Bahmuti linna lähedal ulatuslikku pealetungi, mis põhjustab palju inimohvreid mõlemal poolel ja sunnib Ukrainat oma ressursse seal kaaluma, kuna valmistab ise ette suurt vastupealetungi mujal riigis, vahendab Washington Post.

Zelenski ja tema kõrgete luureametnike jaoks oli kohtumise puhul oluline teada, kui kaua võib Ukraina oodata USA ja Lääne abi jätkumist pärast vabariiklaste poolt parlamendi ülevõtmist ja Ukrainale antava abi toetuse kukkumist USA valijaskonna seas, rääkisid kohtumisega kursis olevad inimesed, kes kõik kõnelesid anonüümselt.

Burns rõhutas praeguse hetke kiireloomulisust lahinguväljal ja tõdes, et ühel hetkel on abi raskem saada, ütlesid inimesed.

Zelenski ja tema abilised lahkusid eelmisel nädalal toimunud kohtumiselt muljega, et Bideni valitsuse toetus Kiievile on endiselt tugev ja parlamendi poolt detsembris heaks kiidetud 45 miljardi dollari suurune erakorraline rahastamine Ukrainale kestab vähemalt juuli või augustini, arvavad aruteluga tuttavad inimesed. Nad ütlesid, et Kiiev on vähem kindel selles, et USA parlament võtab vastu järjekordse mitme miljardi dollari suuruse täiendava abipaketi, nagu oli eelmisel kevadel.

Kuigi mitmed USA vabariiklased pooldavad jätkuvalt Ukraina relvastamist, on mõned konservatiivid öelnud, et tahavad kärpida USA kulutusi, eriti miljardeid dollareid, mis lähevad sõjategevusele.

„Direktor Burns sõitis Kiievisse, kus ta kohtus Ukraina luure kolleegidega ja president Zelenskiga ning tugevdas meie jätkuvat toetust Ukrainale selle kaitsel Venemaa agressiooni vastu,” ütles USA ametnik.

Burns on Zelenski siseringi seas lugupeetud tegelane, kuna ta andis 2022. aasta jaanuaris täpse hoiatuse, et Vene väed püüavad vallutada Ukraina Antonovi lennujaama 24. veebruari sissetungi avaetapis. Tema isiklikult edastatud sõnum põhines USA luure hinnangul ja teda tunnustatakse selle eest, et ta aitas Ukrainal valmistuda lennujaama kaitsmiseks ja takistada Venemaal Kiievi hõivamiseks vajaliku tugipunkti vallutamist.

Burnsi skeptiline suhtumine Venemaa valmisolekusse läbirääkimisteks on muutnud ta meeldivaks ka Zelenski abistajate jaoks, kes on harjunud vihjetega, et Ukraina peaks kaaluma konflikti lõpetamiseks venelastega rääkimist.

„Enamik konflikte lõppeb läbirääkimistega, kuid see nõuab venelastelt antud juhul tõsidust, mida ma arvan, et me ei näe,” ütles Burns eelmisel kuul PBS-ile. „Vähemalt meie hinnangul pole venelased tõeliste läbirääkimiste suhtes praegu tõsiseltvõetavad.”

CIA pressiesindaja keeldus kirjeldamast seda, mida Burns Zelenskile Venemaa sõjalise plaani kohta edastas. Kõiki tema pakutavaid teadmisi hinnatakse Kiievis kõrgelt.

Praegu on Ukraina ja Venemaa väed Ida-Ukrainas Bahmuti ümbruses intensiivses kurnamissõjas. Linnal on suhteliselt väike strateegiline väärtus, kuid see on omandanud sümboolse tähtsuse mõlemale poolele, eriti Venemaale, kes pole möödunud suvest saadik Ukraina suurt linna vallutanud. Sõjalised analüütikud eeldavad, et sel kevadel võib lahingute hoogustumine määrata sõja saatuse.

USA ja lääneriigid saadavad kiiruga Ukrainasse soomusmasinaid, suurtükke ja rakette, et tugevdada selle sõjaväe tulejõudu, lootes, et lisavarustus võimaldab Zelenski armeel tungida läbi Venemaa kontrolli all olevatest aladest nagu Zaporižja ja seda rünnakus, mis peaks algama lähikuudel.

Samal ajal kavatseb Venemaa alustada oma pealetungi kevadel, õhutades ootusi, et pärast eelmise aasta septembris toimunud 300 000 mehelist mobilisatsiooni komplekteerib ta rohkem vägesid. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu avalikustas detsembris plaani suurendada riigi sõjaväelaste arvu 2026. aastaks 1,5 miljonini praeguse 1,1 miljoni asemel.

Moskva, kes on sõjategevuses värvanud süüdimõistetud kurjategijaid, on näidanud valmisolekut taluda suuri kaotusi. Eelmisel aastal olid paljud värvatud väga kogenematud, enne eesliinile saatmist said nad vaid kaks nädalat koolitust. Kuid viimastel kuudel on Venemaa lääne luureametnike sõnul oma väljaõpet parandanud.

Burns on endine suursaadik Venemaal ja välisministeeriumi kõrge ametnik ning on üks USA valitsuse suurimaid Venemaa-eksperte. Ta on palju mõelnud sellele, milline koht on Ukrainal Venemaa jaoks.

George Bushi valitsuse ajal, kui arutati Ukraina NATO liikmelisuse teemat, rõhutas Burns tollasele välisministrile Condoleezza Rice’ile saadetud märgukirjas Venemaa vastuseisu sellele ideele.

„Ukraina astumine NATO-sse on Venemaa eliidi (mitte ainult Vladimir Putini) jaoks kõige vastumeelsem,” kirjutas ta. „Ma ei ole veel leidnud kedagi, kes näeks Ukrainat NATO-s millegi muu kui otsese väljakutsena Venemaa huvidele.”

Viimasel ajal on Burns seostanud Venemaa presidendi otsust tungida Ukrainasse kui peamist sammu tema eesmärgis taastada Moskva endine hiilgus.

„Ta on veendunud, et tema saatus Venemaa juhina on taastada Venemaa kui suurriik,” ütles ta juulis Aspenis julgeolekufoorumil. „Ta usub, et selle võti on Venemaa naabruses mõjusfääri taasloomine ja ta ei usu, et saab seda teha ilma Ukrainat ja selle valikuid kontrollimata. Ja see on see, mis minu arvates põhjustas selle kohutava sõja.”

Burns külastas Ukrainat ka novembris. Visiidid annavad luurejuhile võimaluse tekitada oma kolleegides usaldust ja kujundada konfliktist parem arusaam, ütlesid tema käikudega kursis olevad inimesed.

Burnsi viimane visiit toimus enne kiiret nädalat Ukrainas. Teisipäeval kohtus USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley Poolas oma Ukraina kolleegiga, et pidada esimest korda näost näkku kohtumine pärast sõja algust.

Kolmapäeval kutsus Zelenski Ukraina poolehoidjaid üles saatma tanke ja õhutõrjerakette ning kritiseeris Saksamaad selle eest, et ta keeldub tarnimast oma kaasaegseid tanke Leopard, välja arvatud juhul, kui USA saadab arenenumaid Abramsi tanke.

„On aegu, kus me ei peaks kõhklema,” ütles Zelenski Šveitsis Davosis publikule telesilla kaudu.

Samal päeval alustasid NATO kaitseministrid Brüsselis kahepäevast kohtumist, kus Leopard-tankide teema lõhestab liitlasi ning Poola ähvardas saata 14 tanki olenemata sellest, kas Saksamaa selle heaks kiidab. Tehniliselt on Saksamaa heakskiit vajalik, kuna on Leopard 2 tootja.

„Me kas saame selle nõusoleku või teeme ise õige asja,” ütles Poola peaminister Mateusz Morawiecki kohalikule väljaandele.