Lääne analüüs: Venemaa ei pruugigi sõjas olla nii rumal kui see välja paistab – mida see tähendab?

Sisse piiratud Severodonetski linnast saadetud rindeteated kujutasid apokalüptilisi stseene hävinud hoonetest ja verest läbi imbunud põldudest. Vaatamata sõjalise tähtsuse puudumisele hoidsid Ukraina väed seal oma positsioone, põhjustades Vene vastastele suuri kaotusi, ammendades nende laskemoonavarusid ja relvastust ning avades tee kahele järgnevale edukale vastupealetungile.

Seda „hakklihamasina” strateegiat kasutati eelmisel suvel Donbassi idaosas ja sõjalised analüütikud väidavad, et Kiiev on sama taktikat kasutanud nüüd Ukraina kirdeosas Soledari ümbruses, mille alistamine Venemaa poolt reedel võib osutuda Moskva jaoks järjekordseks Pyrrhose võiduks, vahendab Financial Times.

Soolakaevanduse linna langemine, kus lahingud on kestnud üle kahe nädala, võib muuta Ukraina jaoks raskemaks lähedal asuva Bahmuti – sümboolse tähtsusega linna – hoidmise, mille vallutamine tooks Venemaale esimese märkimisväärse sõjalise edu pärast eelmist suve.

Kuid Soledari – ja võib-olla lõpuks ka Bahmuti – hõivamine Moskva poolt võib olla vähem oluline kui tema vägedele võitluses tekitatud kaotused.

Üks anonüümseks jääda soovinud Ukraina kaitseministeeriumi nõunik ütles, et Kiievi strateegiline lähenemine Soledarile ja Bahmutile on sama mis Severodonetskis. Pärast seda lahingut jätkasid Ukraina väed Vene vägede hävitamist ning Harkivi ja Hersoni tagasivallutamist.

Samamoodi võivad Ukraina sõdurid, keda on tugevdatud Läänest tarnitud soomukitega, potentsiaalselt ära kasutada Venemaa isikkoosseisu kaotust Bahmutis, et alustada võimsat vastupealetungi, ütles nõunik.

„Puhtsõjalisest vaatenurgast on Severodonetsk 2.0 strateegia Ukraina jaoks hea – seni, kuni võitlus läheb Vene vägedele ebaproportsionaalselt rohkem maksma kui Ukraina armeele,” ütles mõttekoja Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (International Institute for Strategic Studies) vanemteadur Franz-Stefan Gady.

„See on selle võitluse kohutav ja ebainimlik aritmeetika. Kahjuks on see reaalsus,” lisas ta.

Ukraina reservkolonel Sergei Grabski ütles Geopolitics Decanted taskuhäälingusaates: „Bahmuti liini säilitamise põhjus on meelitada ligi üha rohkem Vene vägesid … tükeldage need ja kurnake neid. See võib seejärel luua mõned valikud … Ukraina pealetungi jaoks [mujal].”

Vene väed on juba kandnud suuri kaotusi. Hiljuti Soledaris viibinud Ukraina erivägede ohvitseri Tarass Berezovetsi sõnul oli rünnakut juhtinud Wagneri grupi palgasõdurite ja eliit-dessantväelaste seas hukkunuid kokku mitu tuhat.

See on kooskõlas USA hinnangutega, et Wagneri 50 000 palgasõdurist on Soledar-Bahmuti rindejoonel hukkunud 4000 ja vigastada saanud 10 000.

Wagneri grupeeringu juht Jevgeni Prigožin on tunnistanud suuri kaotusi. Pärast aastavahetust avaldatud videos näidati Vene sõjapealikku külastamas rindejoone lähedal surnukehadega täidetud keldrit. „Siin lebavad rindel hukkunud Wagneri võitlejad. Nüüd pannakse nad tsinkkirstudesse ja nad naasevad koju,” ütles ta.

Kuid kuigi kaitsjad kannavad tavaliselt vähem kaotusi kui ründajad, eriti linnatingimustes, ei ole võitlus ühesuunaline.

„Ukrainlased kannavad samuti kaotusi iga päev,” ütles üks Lääne ametnik. „Venemaa arvutab, et Ukrainal saavad ressursid enne otsa. Võimalik, et tulevad rasked ajad. Ukrainlased pole kuulikindlad.”

Lahing Soledari ja Bahmuti pärast on neelanud ka tuhandeid Ukraina sõdureid, keda võiks saata mujale.

Poola sõjalise konsultatsioonifirma Rochan Consulting esindaja Konrad Muzyka hindas, et Bahmuti rindele saadeti koguni 12 Ukraina brigaadi, mis võrdub umbes 50 000 sõduriga. Suur arv tähendas, et sõdureid sai vahetada, et hoida neid värskena ja säilitada nende lahinguvalmidus, ütles Muzyka ja lisas, et see oli „üks õppetundidest, mille ukrainlased õppisid ära pärast Severodonetski”.

Ukraina ametnikud on kirjeldanud Vene sõdurite laineid, mis lasti Soledari ja Bakhmuti peale kui tapatalgutele. „Vaenlane astub sõna otseses mõttes oma sõdurite surnukehadele, kasutab massiliselt suurtükiväge, võrktulesüsteeme ja miinipildujaid, kattes tulega isegi oma sõdureid,” kirjutas Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar esmaspäeval sotsiaameedia kanalis Telegram.

Kuid üks tegur võib Moskvat soodustada. Võitluses Severodonetski eest nappis Vene armeel sõdureid. Nüüd see enam nii ei ole.

Moskva on alates septembrist mobiliseerinud 300 000 sõdurit ja ettevalmistused edasiseks mobilisatsiooniks käivad „väga aktiivselt”, ütles Lääne ametnik. Ukraina luureteenistused teatasid reedel, et Venemaa võib olla valmis kutsuma juurde 500 000 mobiliseeritut, osana plaanist „luua umbes 2-miljoniline armee”. Hoolimata vägede kogenematusest võivad sellised väed selle aasta lõpus alustada ulatuslikku pealetungi, hoiatas Kiiev.

Vahepeal on Soledari paigutatud Wagneri palgasõdurid, mis on vabastanud tavalised Vene üksused tegutsemiseks mujal.

„See võib olla [Venemaa] kogu mõte: sundida Ukraina kurnamissõtta,” ütles Muzyka. „Kui venelased „põletavad” oma läbi mehed, põletavad ukrainlased läbi oma lahingupotentsiaali.”

Üks teadmata muutuja on Moskva poolt sõjalise jõudluse parandamiseks määratud komandöri, kindral Sergei Surovikini asendamine eelmisel nädalal Vene armee ülemjuhataja kindral Valeri Gerassimoviga.

Gerassimovi naeruvääristavad sellised Venemaa karmi liini esindajad nagu Prigožin, kuna ta vastutas Venemaa ebaõnnestunud täiemahulise sissetungi elluviimise eest Ukrainasse ja Kiievi vallutamise katse eest mullu veebruaris.

Ukraina relvajõudude juhataja kindral Valeri Zalužnõi aga austab Gerassimovi kui head sõjalist strateegi – ja nagu ta ütles hiljutises intervjuus ajalehele The Economist, pole Vene väed idioodid.

„Ideaalis [Kiievi jaoks] suudab Ukraina hoida joont [ümber Bahmuti] minimaalsete jõududega ja valmistuda kevadiseks vastupealetungiks,” ütles Briti Warwicki ülikooli linnasõjaekspert Anthony King.

„Kuid võib juhtuda, et Ukraina väed on fikseerunud selle asemel [linna ümber],” lisas ta. „Venemaa strateegia ei pruugi olla nii rumal, kui tundub.”

Kommentaarid
(Külastatud 8,115 korda, 1 külastust täna)