Kütuse hind on langenud Soomes kogu Ukraina sõja jooksul madalaimale tasemele. Ka lähiajal jääb hind praegusele tasemele, mis on asjatundjate hinnangul selgelt langenud võrreldes sügiseste hindadega.
Detsembris langes nii bensiini kui ka diislikütuse keskmine hind alla kahe euro liitri eest. Kummagi kütuse hind pole Ukraina sõja ajal varem alla kahe euro langenud. Vähem kui kaheeurost hinda nähti esimest korda alles detsembri keskpaigas, vahendab Yle.
Kütuse hind on Soomes järginud üsna täpselt toornafta hinnasuundumusi. Peamine põhjus, miks kütuse hind on viimastel kuudel langenud, on toornafta hinna stabiliseerumine, ütles Hanna Kalenoja maanteetranspordi teabekeskusest.
Toornafta hind on alates suvest langenud. Hind on tunduvalt langenud enam kui sajalt dollarilt barreli eest umbes 80 dollarini.
Nafta hind langeb, sest maailmamajandus aeglustub. Oodata on majanduslangust ja majanduskasvu raugemist, mistõttu nõudlus nafta järele on vähenenud. See peegeldub hinnalanguses, ütles Soome Majandusinstituudi ETLA analüütik Sakari Lähdemäki.
Näiteks märkis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva hiljuti, et umbes kolmandik maailma majandusest läheb sel aastal langusesse.
Detsembris kehtima hakanud Venemaa nafta hinnalagi võis ka toornafta hinda langetada, kuid kindlat infot selle kohta esialgu saada pole võimalik. Kütuse hind Soomes langes veidi juba suvel, kui valitsus vähendas taastuvkütuste lisamise kohustust.
Analüütik Lähdemäki nendib, et aasta alguses jätkub nafta nõudluse langus ilmselt maailmamajanduse aeglustudes. See avaldab survet nafta hinnale.
Kuidas on lood aga kütuse hinnaga tanklates?
Kütuse hind järgib toornafta hinda üsna täpselt, seega võib arvata, et lähiajal on nafta hinnas siiski mingi korrektsioon ja kütuse hind võib isegi veidi langeda, ütles Lähdemäki.
Maanteetranspordi teabekeskuse asjatundja Kalenoja hinnangul on detsembris ja aastavahetusel nähtud hinnad lähiajal „uus normaalsus”. Bensiin on siis laialdaselt saadaval hinnaga alla kahe euro liitri kohta.
Samas rõhutavad mõlemad asjatundjad, et nafta ja kütuse hinna arengut on väga raske hinnata. Võib tulla üllatusi.
Näiteks võivad naftat tootvad riigid vähendada nafta tootmist, et hinda tõsta. See ei juhtu aga kiiresti, vaid tootmise kärpimine võtab aega. Maailmamajandus seevastu võib elavneda oodatust kiiremini, sest koroonasulgudest avanevas Hiinas on oodata majandusaktiivsuse kasvu.
Kuigi lähikuudel maailmamajanduses üllatusi oodata pole, on majanduslangus eeldatavasti lühiajaline ning kiiremat majanduskasvu prognoositakse juba aasta lõpuks.
Siis võib maailmamajandus hakata taas kasvama ja see tugevdab nõudlust nafta järele. See tõstab ka kütuse hinda praeguselt tasemelt, hindab Lähdemäki.
Diisel on olnud Soomes varasügisest peale kallim kui bensiin. Tavaliselt on diislikütus umbes 20 senti liitri kohta odavam kui bensiin, sest selle aktsiis on madalam. Viimastel kuudel on see aga maksnud 10–20 senti rohkem kui 95-oktaaniline bensiin.
Hind on kõrge, sest diisli tootmine kõigub.
Rafineerimisvõimsus on varasemast väiksem, sest maailma halvimal koroonaperioodil suleti mitu naftatöötlemistehast. Tol ajal oli ootus pikaks majanduslanguseks ja madala kütusekuluga.
Euroopas kulub aga palju diislit. Nüüd on kasutust veelgi rohkem kui tavaliselt, kui maagaasi asemel kasutatakse näiteks kütte- ja tööstusenergia tootmisel diislit. Seetõttu jääb diisel ilmselt veel kauaks kallimaks kui bensiin.
Nõudlus selle järele jääb eeldatavasti kõrgeks, eriti nüüd, mil meil on kütteperiood, ütles Kalenoja.
Veebruaris ähvardab diislikütuse hind veelgi tõusta, kui EL-i regioonis hakkab kehtima Venemaa naftatoodete impordikeeld. Veel varasügisel pärines Venemaalt üle kolmandiku Euroopa diislikütusest.
Sellel võib olla üsna suur mõju diislikütuse pakkumise poolele, mis võib selle hinda tõsta, ütles Lähdemäki.
Samas võib veidi tõusta ka bensiini ja muude naftasaaduste hind. Nagu elektrikriis on õpetanud, on energia hind ilma meelevallas. Külma ilmaga suureneb diislikütuse tarbimine, mis tõstab selle hinda.
