Kole lugu: USA on end lõhki laenanud, järgneda võib majanduslik kollaps

USA saavutas täna neljapäeval, 19. jaanuaril oma võlalimiidi, mistõttu rahandusministeerium hakkas kasutama mitmeid raamatupidamislikke manöövreid tagamaks, et föderaalvalitsus saaks jätkata oma arvete tasumist.

Kongressile saadetud kirjas märkis rahandusminister Janet Yellen, et valitsus hakkab kasutama niinimetatud „erakorralisi meetmeid”, et takistada riigil oma seadusjärgset võlalimiiti ületamast, ning palus seadusandjatel ülemmäära tõsta või kulutamine peatada, et valitsus saaks jätkata oma rahaliste kohustuste täitmist, vahendab New York Times.

„Ajavahemik, mille jooksul erakorralised meetmed võivad kesta, on seotud märkimisväärse ebakindlusega, sealhulgas väljakutsetega, mis on seotud USA valitsuse maksete ja laekumiste prognoosimisega mitme kuu jooksul,” ütles Yellen. „Kutsun kongressi üles tegutsema kiiresti, et kaitsta usku Ameerika Ühendriikidesse ja riigi au.”

Riigi 31,4 triljoni dollari suuruse võla ülempiiri saavutamise põhjuseks on aastakümneid kestnud maksukärped ja nii vabariiklaste kui ka demokraatide valitsuse kulutused. Kuid praeguse parteide-vahelise hõõrumise ja lõhenenud valitsuse puhul on see ka hoiatus võimaliku konflikti eest lähikuudel Washingtonis, mis võib lõppeda majandusliku kollapsiga.

Äsja parlamendi alamkojas võimu saavutanud vabariiklased on lubanud, et nad ei tõsta laenulimiiti, kui president Biden ei nõustu föderaalkulude järsu kärpimisega. Biden on öelnud, et ta ei hakka pidama läbirääkimisi võlgade limiidi suurendamise tingimuste üle, väites, et seadusandjad peaksid tõstma ülempiiri ilma vaidlustamata eelnevate parlamentide poolt kinnitatud kulutusi.

Rahandusametnike hinnangul võimaldavad meetmed, mida nad neljapäeval kasutama hakkasid, valitsusel maksta palka föderaaltöötajatele, riikliku ravikindlustuse Medicare’i pakkujatele, investoritele, kes on USA-le andnud laenu, ja teistele föderaaldollarite saajatele vähemalt juuni alguseni.

Kuid majandusteadlased hoiatavad, et riiki ähvardab finantskriis ja muud majanduslikud šokid, kui seadusandjad ei tõsta limiiti enne, kui rahandusministeerium ammendab oma võime saada rohkem aega.

See episood on tekitanud kartusi osaliselt õppetundide tõttu, mida mõlemad osapooled on saanud rohkem kui kümme aastat kestnud võitlusest võlalimiidi üle. 2011. aasta vabariiklaste esindajatekoja ja president Barack Obama vaheline segadus lõppes peaaegu sellega, et USA jättis oma võla maksmata, enne kui Obama nõustus tulevaste kulutuste ülemmäärade piiranguga.

Enamik demokraate on seisukohal, et võlalimiidi üle peetavad läbirääkimised ainult suurendavad majandusliku kaose ohtu, julgustades vabariiklasi seda hoovana kasutama. See kehtib eriti Bideni kohta, kes veenis edukalt vabariiklasi ja saavutas 2021. aastal tõusu ilma tingimusteta.

Värskelt valitud vabariiklased, keda tabas viha nende valijate ja konservatiivsete elanikkonna gruppide poolt, kuna nad ei suutnud limiidi tõstmisele minevikus piiri panna, on lubanud, et ei lase sellel enam korduda.

Reaalsuses on mõlemad osapooled heaks kiitnud poliitika, mis soodustas valitsuse laenude kasvu. Vabariiklased on Valge Maja viimase 20 aasta jooksul teinud korduvalt maksukärpeid. Demokraadid on suurendanud kulutusi, mida maksutõusud pole sageli täielikult kompenseerinud. Mõlemad pooled on hääletanud suurte majandusabipakettide poolt, et aidata inimestel ja ettevõtetel üle elada 2008. aasta finantskriisi ja 2020. aasta pandeemiaga seotud majanduslangust.

Föderaalsed kulutused on veidi vähenenud 2022. aastal pandeemia kõrgtasemelt, ulatudes eelarveaastal peaaegu 6 triljoni dollarini ehk veidi alla 24 protsendi majandusest. Föderaaleelarve puudujääk, mis on puudujääk USA kulutuste ja maksude ning muude tulude vahel ületas aastas 1 triljoni dollari piiri. See on langus võrreldes viimase kahe aastaga, kuna pandeemia hädaolukorraga seotud kulutused vähenesid, kuigi Bideni administratsioon prognoosib, et puudujääk suureneb käesoleval eelarveaastal uuesti.

Paljud esindajatekoja vabariiklased nimetavad praegust kulutaset ja võlakoormust ohuks majanduskasvule. Nad ei ole veel avaldanud ametlikke nõudmisi võlalimiidi tõstmiseks, kuid on sundinud seda siduma suurte kulutuste vähendamise ja kümne aasta jooksul tasakaalus oleva eelarvega.

„Seal on vabariiklased, kes ütlevad, et peame reformima,” ütles Utah’ vabariiklasest rahvaesindaja Chris Stewart pühapäeval CBS-i saates „Face the Nation” („Näoga rahva poole”). „Peame seda kasutama vahendina, et püüda oma kulutustele, võlgadele ja puudujääkidele piiranguid seada.”

Valge Maja ametnike sõnul on kohatu seada limiidi tõstmisele mingeid tingimusi. Samuti väidavad nad, et vabariiklased ei võta tõsiselt puudujäägi vähendamist, osutades esimesele seaduseelnõule, mille uus parlament sel kuul vastu võttis. Need õigusaktid vähendaksid maksuameti rahastamist, et võidelda jõukate inimeste maksupettuste vastu, mis erapooletu Kongressi eelarvekomisjoni hinnangul teeniks 10 aasta jooksul 180 miljardit dollarit. Selle rahastamise kehtetuks tunnistamise seaduseelnõu lisab maksuameti hinnangul järgmisel kümnendil rohkem kui 100 miljardit dollarit täiendavat eelarvepuudujääki.

„Nad ähvardavad hävitada miljoneid töökohti ja 401(k) plaane (pensionikindlustus), püüdes võlalimiiti piirata, kui nad ei suuda sotsiaalkindlustust, Medicare’i ja Medicaidi kärpida,” ütles Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre kolmapäeval ajakirjanikele.

Kongressil on veel paar kuud aega, et leida võimalus limiiti tõsta. Eeldatakse, et riigikassa jätkab nn erakorraliste meetmete rakendamist nii kaua kui võimalik. Kuid majanduslik lõiv võib hakata kasvama, mida rohkem riigil raha ammendub, mille tulemuseks võib olla see, et USA ei suuda oma võlakirjaomanikele maksta ja muid võlgu tasuda. 2011. aastal, kui olukord pingestus, muutusid investorid närviliseks, suurendades ettevõtete ja koduostjate laenukulusid.

Neljapäeval alustab rahandusminister Janet Yellen tõenäoliselt kuudepikkust protsessi, mille käigus kasutatakse erakorralisi meetmeid maksejõuetuse edasilükkamiseks. Esialgsed sammud hõlmavad uute investeeringute peatamist avaliku teenistuse pensioni- ja invaliidsusfondi ning postiteenistuse pensionäride tervisehüvitiste fondi ning föderaalse töötajate pensionisüsteemi säästmiskava valitsuse väärtpaberiinvesteeringute fondi reinvesteerimise peatamist.

Yellen peab suure tõenäosusega astuma täiendavaid samme, kui ummikseis venib. Tegeliku X-kuupäeva kindlaksmääramine, mil Ameerika Ühendriigid ei suuda kõiki oma arveid õigeaegselt tasuda, on keeruline, sest see sõltub maksulaekumiste kiirusest ja majanduse toimimisest. Praegu on ta prognoosinud, et valitsus peaks suutma oma kohustused täita juuni alguseni.

Tulevase võitluse olemus hakkab alles kujunema. Esindajatekoja vabariiklased on nõudnud ulatuslikke „eelarvereforme”. Ja kuigi demokraadid tahaksid võlgade ülemmäära tõstmist ilma nõueteta, on mõned soovitanud, et nad on valmis otsima võimalusi kulutuste vähendamiseks.

Mõõdukas demokraat Lääne-Virginiast, Senaator Joe Manchin III ütles kolmapäeval Fox Business Networkile antud intervjuus, et tema arvates peaks parlament taaselustama 2010. aasta Bowles-Simpsoni eelarvepuudujäägi vähendamise kava ning ühendama ja siduma võlalimiidi suurendamise mõnega neist ideedest. Kuigi ta mainis, et otsib kahepoolseid viise kulutuste kärpimiseks, ei paistnud Manchin olevat valmis toetama riigi sotsiaalkaitsevõrgu programmide kärpeid.

„Me ei loobu millestki ja te ei saa hirmutada inimesi, kes ütlevad, et me kaotame sotsiaalkindlustuse, me erastame – seda ei juhtu,” ütles Manchin, kes viibib praegu Šveitsis Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil.

Laenu ülempiiri tõstmata jätmise kulud võivad olla katastroofilised, põhjustades Ameerika Ühendriikides sügava majanduslanguse ja potentsiaalselt ülemaailmse finantskriisi.

EY Parthenoni peaökonomist Gregory Daco hindas sel nädalal, et ilma võla ülemmäära suurendamise või peatamiseta erakorraliste meetmete ammendumise ajaks võib USA majandustoodang vähendada 5 protsenti. Selline langus annab suure hoobi majandusele, mille kasvu prognoositakse sel aastal tagasihoidlikult.

„Riigikassa peaks föderaaleelarvet tasakaalustama, tagades, et valitsuse väljaminekud on võrdsed valitsuse tuludega,” ütles Daco, prognoosides, et selline stsenaarium tooks kaasa „iseenesest põhjustatud majanduslanguse” ja riskiks „finantsturgude tõsiste probleemidega”.

Yellen on tõrjunud ideid laenupiirangu ühepoolseks tõstmiseks, näiteks 1 triljoni dollari suuruse mündi vermimiseks kui väljamõeldisi.

Mõned võlalimiitide võitluse veteranid eeldavad, et X-kuupäeva lähenedes taganeb piisav arv vabariiklasi maksejõuetuse ohu tõttu.

„Kuigi keegi tegelikult ei tea, mis juhtub, kui võlalimiit läheb lõhki, ei spekuleeri paljud inimesed, et pärast seda juhtub häid asju,” ütles Christopher Campbell, kes töötas aastatel 2017–2018 rahandusministri abina finantsasutuste alal. „See on laviin, kui asi halvaks läheb.”

Senati rahanduskomisjoni vabariiklaste endine juht Campbell lisas: „Lõpuks arvan, et kaine mõistus peab võitma.”

Valge Maja ametnikud on aga asunud eraviisiliselt uurima alternatiivseid võimalusi limiidi tõstmiseks, sealhulgas manöövreid – mis võivad kesta kuid –, et sundida hääletama võla ülemmäära tõstmise üle valdavalt demokraatide toetusel. Nad ei ole väljendanud kindlustunnet, et vabariiklased läbirääkimistel painduvad, kuigi nad on korduvalt öelnud, et ootavad, et parlament piirangu tühistaks.

Jean-Pierre kordas kolmapäeval, et Biden ei pea läbirääkimisi võlalimiidi suurendamise üle. Küsimusele, kas ta usub, et vabariiklased peavad oma kohustuseks tõsta limiiti ja vältida maksejõuetust, vastas ta: „Nad peaksid.”

Kommentaarid
(Külastatud 831 korda, 1 külastust täna)