Kas läheb suuremaks sõjaks? Venemaa hoiatab otsese kokkupõrke eest USA ja NATO-ga

Venemaa hoiatas täna, et on „otsese kokkupõrke äärel USA ja NATO-ga” ning on „väga võimalik”, et pärast 2026. aastat ei sõlmita Ameerikaga tuumarelvastuse kontrolli lepingut Washingtoni püüdluste tõttu tagada Moskvale „strateegiline lüüasaamine” Ukrainas.

Välisministri asetäitja Sergei Rjabkov ütles, et Washingtoni otsus tarnida Kiievile 31 kiiresti liikuvat tanki M1 Abrams oli äärmiselt hävitav samm, mis laiendas Ukraina sõda, vahendab Daily Mail.

Rjabkov väitis, et Washingtoni ilmne nõudmine tagada Venemaale „strateegiline lüüasaamine” tähendab, et USA ja Moskva vahelise tuumakontrolli lepingu tulevik on kahtluse all.

Ta hoiatas, et lepingu viimane allesjäänud sammas võib seetõttu 2026. aastal ilma uuendamiseta aeguda.

Nii Venemaal kui ka USA-l on endiselt suur tuumarelvade arsenal, mida praegu piirab osaliselt 2011. aastal sõlmitud uus START-leping, mida 2021. aastal pikendati 2026. aastani.

Mis saab pärast 4. veebruari 2026, on aga ebaselge, kuigi Washington on teatanud, et soovib jõuda Venemaaga edasisele kokkuleppele.

Küsimusele, kas Moskva võib ette kujutada, et pärast 2026. aastat tuumarelvastuse kontrolli lepingut ei sõlmita, vastas Rjabkov riiklikule uudisteagentuurile RIA: „See on täiesti võimalik stsenaarium.”

Venemaa kõrgeim relvastuskontrolli diplomaat Rjabkov väitis, et USA on viimastel aastatel eiranud Venemaa huve ja lammutanud suurema osa relvastuskontrolli arhitektuurist.

„Uus START võib selle ohvriks langeda,” ütles Rjabkov RIA-le. „Oleme selliseks stsenaariumiks valmis.”

Rjabkov ütles, et START-lepingu eesmärk on tugevdada strateegilisi suhteid, mis põhinevad „vastastikusel usaldusel” ja turvalisuse põhimõttel.

Kuid ta ütles, et neid sätteid on „kõige jõhkramal ja küünilisemal viisil rikutud Ameerika tegevusega nn „Vene küsimuse” lahendamisel agressiivse ohjeldamise teel.”

Rjabkov hoiatas, et see tähendab, et Venemaa on nüüd „USA ja NATO vahelise otsese kokkupõrke lävel”.

Ta lisas: „Meie suhted on sellesse ummikseisu viinud Washingtoni Venemaa-vastane poliitika, mis on viimastel aastatel aasta-aastalt ja kuude lõikes karmistunud.”

„Kogu julgeoleku olukorda, sealhulgas relvastuskontrolli on pantvangis hoidnud USA suund tagada Venemaale strateegiline lüüasaamine,” rääkis Rjabkov. „Astume sellele vastu kõige otsustavamal viisil, kasutades kõiki meie käsutuses olevaid meetodeid ja vahendeid.”

Tema sõnavõtud hoiatavad Washingtoni, et jätkuv sõjaline toetus Ukrainale võib nurjata viimase suure külma sõja järgse kahepoolse relvastuskontrolli lepingu Venemaaga.

USA on pärast Venemaa 24. veebruaril riiki tungimist andnud Ukrainale julgeolekuabi üle 27 miljardi dollari, sealhulgas üle 1600 Stingeri õhutõrjeraketisüsteemi, 8500 tankitõrjeraketisüsteemi Javelin ja üle 1 miljoni 155 mm suurtükimürsu.

„Kogu olukord julgeoleku sfääris, sealhulgas relvastuskontroll on olnud pantvangis USA poliitika poolt Venemaale strateegilise lüüasaamise tekitamisega,” ütles Rjabkov. „Me seisame sellele kõige tugevamal viisil vastu, kasutades kõiki meie käsutuses olevaid meetodeid ja vahendeid.”

USA-Venemaa kõnelused kontrollide jätkamise üle uue START lepingu alusel katkestati viimasel minutil 2022. aasta novembris. Pooled ei ole uute kõneluste ajakavas kokku leppinud.

Venemaa ja USA, mida külma sõja ajal piiras relvastuskontrolli lepingute sasipundar, omavad siiani kokku umbes 90 protsenti maailma tuumalõhkepeadest.

USA teatas oma 2022. aasta tuumarelvade ülevaates, et Venemaa ja Hiina laiendavad ja moderniseerivad oma tuumajõude ning et Washington kasutab relvastuskontrollil põhinevat lähenemisviisi kuluka võidurelvastumise peatamiseks.

Uus START-leping piiras mõlema poole mandritevahelistes ballistilistes rakettides, allveelaevade ballistilistes rakettides ja rasketes pommitajates olevate tuumarelvade hulka 1550 lõhkepeaga. Mõlemad pooled täitsid keskseid piiranguid 2018. aasta.

„Lepingu lõppemine ilma jätkulepinguta jätaks Venemaale vabaduse laiendada strateegilisi tuumajõude, mis on praegu piiratud, aga ka uudseid mandritevahelisi ja piirkondlikke süsteeme, mida leping praegu ei piira,” teatas USA tuumaenergia ülevaade.

Venemaa arendab mitmeid uusi tuumavõimelisi süsteeme, mis on loodud USA või tema liitlaste ja partnerite ohus hoidmiseks, millest mõned ei kuulu ka New START’i hulka.

Samal ajal ütles Rjabkov, et Washingtoni otsus varustada Kiievit M1 Abramsi tankidega oli „äärmiselt hävitav samm”, mis „eskaleeris” sõda Ukrainas.

„Pole kahtlust, et see on äärmiselt hävitav samm Ukrainas selgelt väljendunud eskalatsioonistsenaariumi elluviimise katse seisukohalt,” ütles ta.

Paradoksaalsel kombel väidavad USA ametnikud, et üha enam arenenud süsteemide, sealhulgas raskete süsteemide tarnimine Ukrainasse ei ole eskalatsioon.

Rjabkov väitis, et lääneriikide otsus varustada Ukrainat moodsate lahingutankidega oli vastutustundetu, lisades, et rahvusvaheline üldsus on mures selle pärast, kuhu lääne poliitikud maailma suruvad.

Washington saadab Ukrainasse 31 oma kiiresti liikuvat M1 Abrams tanki, samal ajal kui Berliin tarnib esialgu vähemalt 14 Leopard 2 tanki ja annab loa teistele NATO riikidele – sealhulgas Poolale, Norrale, Soomele ja Hispaaniale – oma tanke Kiievisse toimetada.

Ühendkuningriik on juba teatanud, et saadab 14 Challenger 2 tanki ja Ukraina sõdurid maabusid laupäeval Suurbritannias, et õppida kasutama järgmise põlvkonna tanke Vene sõdurite vastu.

Nende tankide tarnimine on aga veel mitmete kuude kaugusel, mistõttu Kiievis tuleb talvel ilma hakkama saada, mida mõlemad pooled on kirjeldanud kui halastamatu ja kurnava sõjapidamise hakklihamasinat.

Pärast seda, kui Venemaa ammendas oma sõjaväe eelmisel aastal ebaõnnestunud rünnakuga Kiievile, asusid Ukraina väed vasturünnakule ja vallutasid sügisel tagasi territooriumi. Kuid see edasiliikumine on alates novembrist seiskunud, võimaldades Venemaal uuesti initsiatiivi haarata.

Moskva Wagneri palgasõdurid on saatnud Bahmuti ümber lahingusse tuhandeid Venemaa vanglatest värvatud süüdimõistetuid, ostes sellega Venemaa regulaarsõjaväele aega sadadest tuhandetest reservväelastest koosnevate üksuste taastamiseks.

Zelenski ütles, et Lääs peab kiirendama lubatud relvade tarnimist, et Ukraina saaks naasta pealetungile. „Venemaa tahab, et sõda veniks ja meie jõud kustuks. Seega peame aja oma relvaks tegema,“ ütles ta. „Me peame… kiirendama tarneid ja avama Ukraina jaoks uusi relvavõimalusi.”

Kreml kinnitas esmaspäeval oma seisukohta, et lääne relvade edasine tarnimine Ukrainale toob kaasa vaid edasise eskalatsiooni. „See viib NATO riikide üha enam otsesesse konflikti sekkumiseni, kuid sellel ei ole potentsiaali sündmuste käiku muuta ega muuda seda,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Kommentaarid
(Külastatud 1,739 korda, 1 külastust täna)