Venemaa riiklikus telekanalis Rossija-1 rääkis saatejuht Vladimir Solovjov oma saates, et venelased peaksid võtma Saksamaa ja selle territooriumi oma sõjaliseks sihtmärgiks.

Selle peale tekkis küsimus, millal tehakse ettepanek Soomet rünnata?

Venemaa propagandat uurinud Tampere ülikooli vanemteadur Svetlana Pasti ütleb, et soomlased ei tohiks paanikasse sattuda, vahendab Yle.

Vladimir Solovjovi ja sarnaste saadete eesmärk on just hirmu tekitamine väljaspool Venemaad ja lisaks enda populaarsuse kasvatamine Venemaal. Pasti kirjeldab Solovjovi kui populaarset propagandisti, kes toetab avalikult Venemaa agressioonisõda.

Solovjov pole siiski marginaalne mõjutaja. Arvamusküsitluse järgi on ta viimased kolm aastat olnud Venemaa populaarseim ajakirjanik.

See on eriti oluline riigis, kus telenägusid usaldatakse väga, eriti riiklikes telekanalites.

Meedial on arvamuse kujundamisel väga oluline roll. Telepropagandast olulisem on usaldusväärne ja mitmekülgne info Venemaalt ja Ukrainast. Mida vähem Soome meedia Venemaa propagandat kajastab, seda vähem võib see soomlaste seas rahutusi tekitada, leiab Pasti.

Pasti sõnul on teadmised parim kaitse hirmu vastu. Tema hinnangul peaks meedia kaaluma sõjauudiste kajastamist. Meedia ei peaks püüdma niivõrd mõjutada emotsioone või püüdma otsida sensatsioone, vaid vaadata teemat külma südamega erinevatest külgedest.

Propagandakanalite saatejuhid elatuvad ja koguvad kuulsust oma „värvikate” saadetega, aga kas see on tõesti ainult propaganda?

Mida venelased tegelikult mõtlevad?

Pasti sõnul on seda praktiliselt võimatu välja selgitada.

Ametlik riiklik propaganda on väga tugev ja eitab, et Vene relvajõud kahjustavad näiteks tsiviilisikuid. Teiseks tembeldab propaganda ukrainlasi natsideks.

Muud kui ametlikku teavet on raske saada ja peale selle võib oma arvamuse avaldamise eest saada kuni viieteistkümneaastase vanglakaristuse.

Pasti viitab küsitlustele, mille kohaselt oli „erioperatsioonil” eelmisel kevadel ja suvel Venemaal 57-75-protsendiline toetus.

Ühe küsitluse järgi oli koguni 77 protsenti operatsiooni ehk sõja toetajatest seda meelt, et Nõukogude Liidu piirid tuleks taastada.