Asjatundjad: Saksa kantsleril võib olla õigus, kui ta ütleb, et sõda laieneb – mida see tähendab?

Ukraina nõuab täna reedel, 20. jaanuaril Saksamaal Ramsteini lennubaasis toimuval kohtumisel kaasaegseid tanke.

Euroopa lubadusi tarnida rasketehnikat on tagasi hoidnud hirm konflikti eskaleerumise ees. Eelkõige on tankide saatmisel takistuseks olnud Saksamaa. Saksamaa on mures sõja laienemise pärast. Kantsler Olaf Scholz ei soovinud tankide saatmiseks luba anda, kuna osa sakslasi on tugevalt relvatarnete vastu, vahendab Yle.

Aga mis siis, kui Saksamaa kantsleril Scholzil ongi õigus?

Rootsi riigikaitse kõrgkooli teadur Magnus Christiansson hindab Yle’le antud intervjuus, et eskaleerumise oht on lühiajaliselt väga madal. Vene vägesid kasutatakse Ukraina rindel.

Christianssoni sõnul võib olukord pikemas perspektiivis muutuda.

„Probleem on selles, et sõda võib venida pikaks ja lääs võib saada otseseks osapooleks rünnakutes territooriumide vastu, mida Venemaa peab omaks, kaasa arvatud Krimm,” ütles ta.

Rünnaku laiendamiseks peaks Venemaa aga Christiansoni sõnul kodus rakendama enneolematuid meetmeid.

Rünnak NATO vastu eeldab massilist mobilisatsiooni, üleminekut sõjamajandusele, oligarhide vara konfiskeerimist, puhastusi eliidihulgas ja ilmselt ka mingit passiivset Pekingi kaasamist, rääkis Rootsi Venemaa ekspert.

Professor Tomas Ries on teadurist kolleegiga samal arvamusel.

Lahingutankil pole sõja laienemise osas mingit tähendust. Sõda ei peeta mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa vastu. Tähtis on see, et president Vladimir Putin kaotab. See tähendab, et Ukraina saab kaotatud alad tagasi ning Putin lõpetab Ukraina tsiviilisikute ja infrastruktuuri hävitamise, rääkis professor. Tema hinnangul peab Putin loomulikult reageerima nii verbaalselt kui sümboolselt.

Kuid praktikas on Putinil vähe võimalusi sõda laiendada. Tal pole selleks lühiajaliselt mingit võimalust, ütles professor Ries.

Rahvusvaheliste suhete uurija tuletab aga meelde, et Putin püüab koguda jõudu suuremaks rünnakuks. Siiski üritab ta sõda laiendada. Tema ressursid on aga piiratud. Tõhusad maapealsed üksused nõuavad vähemalt kuuekuulist väljaõpet ning lahinguvalmis varustust ja logistikat, mida Venemaal ei ole, lisas professor. Tema sõnul kardab Putin sõja edenedes ka oma rahvast.

On olemas piir, kui palju Venemaa pered on valmis Putini sõja jaoks ohverdama. Nad taluvad sõda seni, kuni see neid isiklikult ei puuduta, rääkis professor. Putin oli aga juba esimese mobilisatsiooni pärast mures. Venemaa kaotuste suurenemine võib kaasa tuua sisemised rahutused, rääkis professor Ries.

Soome riigikaitse kõrgkooli Venemaa grupi juhi kolonelleitnant Simo Pesu hinnangul ei tee Ukrainale tankide andmine Saksamaad teistest riikidest rohkem sõja osaliseks. See üks tegu seda ei teeks, ütles Pesu täna hommikul Yle-le.

Pesu sõnul on Venemaa tuumaheidutus taganud selle, et „ükski teine ​​suurriik ei saadaks oma relvajõude Ukrainasse”.

Pesu sõnul on tuumaheidutus piiranud ka abi andmist Ukrainale. Ta juhib tähelepanu, et tankid on vaid „üks relv”.

See üks relv aga ei lahenda seda sõda. Kas neid [tanke] on praegu sada või kakssada? Aga need loovad tingimused terviku osana, et Ukraina saaks oma eesmärgid saavutada, märkis Pesu.

Kommentaarid
(Külastatud 2,144 korda, 1 külastust täna)