Soome välis- ja kaitsepoliitika asjatundja, Tampere ülikooli teadusdirektor Hanna Ojanen ütleb, et Soome, Rootsi ja Türgi nn kolmepoolne koostöödokument oli viga.
Riikide välisministrid allkirjastasid dokumendi mullu juunis ning see pidi sillutama teed Soome ja Rootsi NATO-liikmelisusele. Läks aga vastupidi, vahendab Iltalehti.
See võib olla veel pikka aega kahjulik. Nii et kui vigu otsida, oli see dokument üsna eriline, nendib Ojanen.
Türgi ja riigi president Recep Tayyip Erdoğan on blokeerinud Soome ja Rootsi ühise tee NATO-sse, apelleerides eelkõige Rootsi tegevusele või pigem tegevusetusele nende arvates terrorismi valdkonnas.
Käesoleva nädala alguses teatas Erdoğan, et Türgi ei saa toetada Rootsi NATO liikmelisust pärast seda, kui paremäärmuslik poliitik oli Stockholmis põletanud Koraani ja meeleavaldusel nähti Kurdi Töölispartei (PKK) lippe.
PKK on üks organisatsioonidest, mille tegevust ja isegi sellest inspireeritud tegevust lubasid Soome ja Rootsi kolmepoolses dokumendis tõkestada.
Hanna Ojanen leiab, et kolmepoolne dokument annab Türgile ja Erdoğanile palju, Soomele ja Rootsile aga mitte eriti palju.
Vastupidi, dokument pakub Türgile peaaegu lõputult võimalusi esitada erinevaid nõudmisi ja lüpsta, mida ta tahab nagu blanco tšekki.
Ojanen leiab, et Türgi võib oma nõudmisi esitada nii kaua, kui ta soovib. Ta toob välja, et dokumendis on võetud kohustused, millest seni pole eriti räägitud. Soome ja Rootsi kohustuvad toetama Türgi „täiemahulist osalemist Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika praegustes ja tulevastes algatustes”.
„Nii et kui need kunagi tulevikus ette tulevad, siis probleemid ainult jätkuvad,” mõtiskleb Ojanen. Tema sõnul on kirja pandud kohustused nagu ratas, mis muudkui pöörleb.
Pole aimugi, kuhu see kõik välja jõuab. Kas see jääbki nii, et Türgi võib alati mingi punkti välja kaevata, nii et teeme nüüd seda?
NATO liikmeks saamise taotlusprotsessis tervikuna ei oska Ojanen Soomele midagi ette heita. Tema sõnul poleks saanud teisiti.
Samuti ei näe ta protsessi seisukohalt mingit tähtsust sellel, kas Soome ja Rootsi on NATO teel üksi või koos. Tema arvates on selge, et NATO soovib, et mõlemad riigid ühineksid, ja tema arvates mõistab seda ka Türgi.
Türgi kättemaksuhimu on tekitanud küsimusi NATO toimimisvõimes. Näiteks ei suuda riik Ojaneni sõnul kaitseplaneerimist halvata, kuid muidu tekitab Türgi tema hinnangul NATO-le probleeme.
Ojanen ütleb, et NATO-l võib tekkida vajadus oma otsustussüsteemi formaalsemas suunas ümber mõelda, vähemalt mõnes küsimuses. Et oleks veidi rohkem formaalset otsustamist kui praegune konsensus. See on väga ebamäärane otsuste tegemise viis võrreldes näiteks üksmeelse otsustamisega.
Ojanen nendib, et kvalifitseeritud häälteenamuse otsuseid ei saa pidada realistlikuks võimaluseks, sest see ei sobiks USA jaoks. Teine küsimus, mida tuleks kaaluda, on see, kas mõne liikmesriigi võiks välja visata või vähemalt mõneks ajaks eemale jätta.
