Venemaa on praegu „sõjas NATO ja Lääne vastu” ning on viinud sissetungi Ukrainasse „uuele tasemele”, tunnistas kõrge EL-i ametnik, tõstes esile ülemaailmse konflikti hirmuäratava võimaluse.

Lääne juhtide vahel sõlmitud „mängu muutev” kokkulepe saata riiki keerukaid tanke, et Kremli pealetungivatele vägedele vastupanu osutada, on tekitanud Moskvas raevu, mis ähvardab viia sõja väljapoole Ukraina piire, vahendab Daily Mail.

Euroopa Liidu Euroopa välisteenistuse peasekretär Stefano Sannino ütles, et Vladimir Putin suurendab valimatuid rünnakuid tsiviilisikute ja mittesõjaliste sihtmärkide vastu ning maksab sellega kätte Läänele.

Rääkides Aasia-Vaikse ookeani ringreisi raames Tokyos toimunud pressikonverentsil, ütles Sannino, et Putin on „erioperatsiooni kontseptsioonilt liikunud NATO ja Lääne vastase sõja kontseptsioonile”.

Sannino kaitses USA ja Saksa tankide saatmist öeldes, et need ei ole mõeldud rünnakuks, vaid pigem ukrainlaste aitamiseks end kaitsta.

Ta ütles: „Ma arvan, et see viimane areng relvavarustuse vallas on vaid olukorra areng ja viis, kuidas Venemaa alustas sõja teise etappi viimist.”

Ta lisas, et Venemaa ründab „valimatuid” tsiviilelanikke ja linnu, mitte enam sõjalisi sihtmärke.

Sannino ütles, et EL ei püüa vaenutegevust suurendada, vaid „lihtsalt annab võimaluse päästa elusid ja lubab ukrainlastel end kaitsta (ennast) nende barbaarsete rünnakute eest”.

Samal ajal teatas Kreml täna, et USA käes on Ukraina sõja lõpetamise võti, kuid ta keeldub seda kasutamast.

Pressiesindaja Dmitri Peskov süüdistas Joe Bidenit „Ukrainasse relvade pumpamises”, kui too võiks hoopis relvarahu õhutada.

Saksamaa ja USA teatasid kolmapäeval, et saadavad Ukrainasse täiustatud lahingutanke, pakkudes välja ühe eksperdi sõnul „soomustatud löögijõudu”, et aidata Kiievil lahingutegevuse ummikseisust välja tulla, kuna Venemaa sissetung on jõudmas 12. kuuni.

See teade tähistas esimest etappi Lääne koordineeritud jõupingutustes kümnete raskerelvade saatmiseks, mis Ukraina sõjaväeülemate sõnul võimaldaks vasturünnakuid, vähendaks kaotusi ja aitaks taastada kahanevaid laskemoonavarusid.

Joe Biden ütles, et tema riik saadab 31 M1 Abrams tanki, vastupidiselt Washingtoni mitmeid kuid väldanud järjekindlatele argumentidele, et need on Ukraina vägede jaoks liiga keerulised opereerida ja hooldada.

USA otsus järgnes Saksamaa nõustumisele saata oma varudest 14 Leopard 2 A6 tanki.

Vastuseks on Venemaa suurendanud katseid Ukraina kaitsest läbi murda riigi idaosas toimuvates rasketes lahingutes.

Ukraina sõjaväe teatel käisid ägedad lahingud päev pärast seda, kui Vene raketid ja droonid tapsid tankilepingule kättemaksuks vähemalt 11 inimest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas liitlasi toetuse eest, kuid nõudis taas karmimaid sanktsioone Moskvale ja tegi selgeks, et tema riik vajab sõja 12. kuul sissetungijate tõrjumiseks rohkem relvi.

„Seda kurjust, seda Venemaa agressiooni saab ja tuleb peatada ainult piisavate relvadega. Terroririik ei saa millestki muust aru,” ütles Zelenski neljapäevases öises tele-esinemises.

„Relvad lahinguväljal. Relvad, mis kaitsevad meie taevast. Uued sanktsioonid Venemaa vastu, s.o poliitilised ja majanduslikud relvad.”

Ukraina relvajõud teatasid, et tulistasid neljapäeval alla 47 kokku 59 Venemaa raketist. Venemaa andis ka 37 õhulööki, neist 17 puhul kasutati Iraanis toodetud droone Shahed-136. Kõik droonid lasti alla, märgiti.

Mitut piirkonda hõlmanud drooni- ja raketirünnakutes hukkus 11 inimest, teatas Ukraina hädaabiteenistuse pressiesindaja.

Kohalikud ametnikud teatasid reedel Ukraina põhja-, kirde- ja idaosas toimunud ulatuslikest mürsuplahvatustest, mis on üks raskemaid lahinguid pärast Venemaa sissetungi algust.

„Karm võitlus jätkub piki rindejoont. Meie kaitsjad hoiavad kindlalt oma positsioone ja tekitavad vaenlasele kaotusi,” ütles Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov.

Ukraina sõjaliste ja strateegiliste uuringute keskuse juht Oleskandr Musijenko ütles, et Venemaa saadab Ukraina edasitungide blokeerimiseks lisajõude.

„Nad saadavad lahingusse peamiselt jalaväe- ja suurtükiväe üksusi, mis koosnevad peamiselt värvatutest. Kuid neil puudub suurtükiväe ja tanki toetus, mis neil oli 24. veebruaril,” ütles Musijenko Ukraina televisioonile.

„Neil on vähem ressursse. Nad loodavad oma vägede arvulisele ülekaalule,” ütles Musijenko.

Rindejooned on viimase kahe kuu jooksul püsinud suures osas muutumatud ning Venemaa on püüdnud idas suuremat positsiooni saavutada pärast suure osa Donbassi oblasti hõivamist ja kaitsta Lõuna-Ukrainas hõivatud maakoridori.

Suurbritannia luure teatas reedel, et Vene väed on tõenäoliselt korraldanud proovirünnakuid kagus Orihivi lähedal ja idas Vuhledaris, kuid tõenäoliselt ei ole nad saavutanud „olulisi edusamme”.

Mõlemalt poolelt oodatakse kevadise pealetungi alustamist.

„Kus toimub põhiline (Vene) rünnak? Praegu pole meil õrna aimugi. Diversioonirünnakud on võimalikud kõigis sektorites ja üks või kaks suurrünnakut, mille eesmärk on lüüa läbi Ukraina kaitseliini,” ütles Ukraina mõttekoja Razumkovi keskuse sõjaliste programmide direktor Mõkola Sunhurovski veebisaidile nv.ua.

Venemaa on varem Ukraina edule reageerinud ulatuslike õhurünnakutega, mis jätsid miljonid inimesed ilma elektri, sooja ja veeta.

Neljapäevane rünnak näis järgivat seda mustrit. Peaminister Denõs Šmõhal ütles, et Venemaa rünnakud olid suunatud elektrijaamadele.

Kreml ütles, et näeb Lääne tankide lubatud saatmist tõendina USA ja Euroopa kasvavast „otsesest osalusest” sõjas, mida USA ja Euroopa ise eitavad.

Lääneliitlased on lubanud saata umbes 150 tanki, samal ajal kui Ukraina on öelnud, et vajab sadu, et murda Venemaa kaitseliinid ning vallutada tagasi okupeeritud territoorium lõunas ja idas. Nii Moskva kui Kiiev, kes on tuginenud nõukogudeaegsetele tankidele T-72, alustavad kevadel uut maismaapealetungi.

Pärast kaasaegsete tankide lubamist nõuab Ukraina nüüd lääneriikide neljanda põlvkonna hävitajaid nagu USA F-16, ütles Ukraina kaitseministri nõunik.

USA nimetas neljapäeval ametlikult Vene palgasõdurite ettevõtte Wagner Group rahvusvaheliseks kuritegelikuks organisatsiooniks, külmutades USA-s olevad varad Venemaa sõjaväe abistamise eest Ukrainas.

Donetski oblasti Venemaa kontrolli all oleva osa juht ütles kolmapäeval, et Wagneri üksused liiguvad Bahmuti linnas edasi. Ukraina kõrge ametnik ütles, et lahingud Bahmutis ja Vuhledaris intensiivistuvad.

Pärast Ukrainasse tungimist 11 kuud tagasi on Venemaa nihutanud oma retoorika fookuse naabri „denatsifitseerimiselt” ja „demilitariseerimiselt” vastandumisele väidetavalt agressiivsele ja ekspansionistlikule USA juhitavale NATO liidule.