Laevandusmaaklerite ja analüütikute sõnul on Venemaa vaikselt loonud enam kui 100 vanemast tankerist koosneva laevastiku, et aidata mööda hiilida Lääne piirangutest Venemaa naftamüügile pärast sissetungi Ukrainasse.
Laevandusmaakler Braemar hindab, et Moskva, mis varem tugines oma toornafta transportimisel suuresti välismaistele tankeritele, on sel aastal otseste või kaudsete ostude kaudu lisanud rohkem kui 100 laeva. Energiakonsultatsioonifirma Rystad teatas, et Venemaa on 2022. aastal lisanud 103 tankerit, ostes ja ümber paigutades laevad, mis teenindavad Iraani ja Venezuelat, kahte läänepoolse naftaembargo all olevat riiki, vahendab Financial Times.
Kreml on loonud nähtuse, mida naftalaevanduses nimetatakse Venemaa „varilaevastikuks” ja see on katse vältida riigi naftat puudutavaid uusi rahvusvahelisi piiranguid. Nende hulka kuuluvad esmaspäeval jõustuv ELi meretranspordi keeld ja uus ülemaailmne barreli piirhind 60 dollarit, mida blokk toetas reedel ja on osa laiemast G7 algatusest.
Kauplejate sõnul vähendab varilaevastik selliste meetmete mõju, kuid ei suuda seda kõrvaldada.
Eeldatakse, et EL-i ja G7 karistavad meetmed lõikavad Moskva ära suurest osast ülemaailmsest tankerlaevastikust, sest kindlustusandjatel nagu Londoni Lloyd’s ei ole lubatud kindlustada Vene naftat vedavaid laevu – olenemata nende sihtkohast – välja arvatud juhul, kui seda müüakse piirhinna skeemi piires.
Kuid Venemaa on juba pikka aega öelnud, et ei kauple ühegi riigiga, kes kehtestab piirhinna, mis tähendab, et ta võib keelduda nafta tarnimisest Lääne seatud tingimustel.
Selle asemel püüab ta kasutada oma uut laevastikku, et varustada selliseid riike nagu India, Hiina ja Türgi, millest on Euroopa äralangemise tõttu saanud suuremad nafta ostjad.
Suures osas anonüümseid tankerite oste saab jälgida registritesse ilmuvate nimetute või uute ostjate suure kasvu järgi. Laevad on üldiselt 12-15 aastat vanad ja eeldatavasti lammutatakse lähiaastatel, ütles Braemari tankerite analüüsi juht Anoop Singh.
„Need on ostjad, kellega me kauaaegsete maakleritena tuttavad ei ole,” ütles Singh. „Oleme kindlad, et enamik neist laevadest on mõeldud Venemaale.”
Arvatakse, et 2022. aastal ostsid Venemaaga seotud operaatorid koguni 29 supertankerit, mida tuntakse VLCC-dena, mis on väga suured toornafta vedajad, millest igaüks on võimeline vedama rohkem kui 2 miljonit barrelit, teatas Braemar eelmisel kuul Rahvusvahelises Energiaagentuuris peetud ettekandes. Tõenäoliselt on riik lisanud ka 31 Suezmaxi suurust tankerit, millest igaüks suudab vedada umbes 1 miljonit barrelit, ja 49 Aframaxi tankerit, millest igaüks suudab vedada umbes 700 000 barrelit.
Venemaa riikliku VTB panga juht Andrei Kostin näis oktoobris seda kinnitavat, öeldes, et riik kulutab „tankerite laevastiku laiendamiseks” vähemalt 16,2 miljardit dollarit. Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak ütles märtsis, et riik ehitab üles oma nafta „tarneahelad”. Kreml ei vastanud palvele tankerite oste kommenteerida.
„Laevade arv, mida Venemaa vajab kogu oma nafta teisaldamiseks, on lihtsalt silmapaistev,” ütles Harvardi Davise keskuse Vene naftaekspert Craig Kennedy, kes on jälginud Vene laevade kogumist. „Oleme viimastel kuudel näinud üsna palju müüke nimetutele ostjatele ja mõni nädal pärast müüki ilmuvad paljud neist tankeritest Venemaale, et võtta oma esimene laadung toornaftat.”
Kennedy kahtles, kas Moskva kasutab VLCC-sid, kuna need on Venemaa sadamates laadimiseks liiga suured, isegi kui mõnda saaks kasutada laevalt laevale pumpamiseks. Ta lisas, et mitte kõik anonüümsete või tundmatute ostjate ostetud laevad ei pruugi minna ainult Venemaa teenistusse.
Analüütikute hinnangul on Venemaal endiselt oodata tankerite puudust ja 2023. aasta esimestel kuudel võib Venemaal olla raskusi oma eksporditaseme säilitamisega, mis tõstab hindu.
Puudujääk võib suureneda, kui EL-i keeld laieneb veebruaris Venemaa rafineeritud kütustele, ütles Kennedy. Venemaa vajab ligipääsu tavapärasest veelgi enamatele tankeritele, sest iga reis on pikem; nafta, mis varem oleks müüdud Euroopas, saadetakse uutele ostjatele Aasiasse.
Braemar eeldab, et Venemaa puudujääk jääb vahemikku 700 000 kuni 1,5 miljonit barrelit päevas. Rystadi hinnangul jääb Venemaal puudu 60–70 tankerit ja meretranspordi eksport langeb umbes 200 000 barreli võrra päevas.
Turule kaotatud Venemaa kogumahud võivad lõpuks ulatuda 600 000 barrelini päevas, kui Moskva katkestab naftatarned Euroopasse suunduvate torujuhtmete kaudu – mille suhtes ei kohaldata sanktsioone – enne, kui tal on piisavalt tankereid, et neid ümber suunata, ütles Rystad.
„Venemaa vajab praeguse ekspordi jätkumiseks rohkem kui 240 tankerit,” ütles Rystadi analüütik Viktor Kurilov.
Kennedy lisas: „Võite välja mõelda igasuguseid nutikaid skeeme, kuid naftat on lihtsalt nii palju – nad näevad vaeva, et tegutseda sellises mahus, mis on vajalik Venemaa ekspordi hoidmiseks, et kompenseerida hinnapiiriga müügi äralangemist.”
