Ukraina ametnikud kutsuvad üles looma eraldi tribunali, et võtta kriminaalvastutusele Venemaa president Vladimir Putin ning nõunike ja sõjaväeametnike tuumik, kes vastutab Ukraina vastu suunatud rünnaku eest.

Kuid Kiiev peab veel otsustama, milline on parim variant, ja see otsus tõstatab keerulised juriidilised küsimused, samuti Ukraina rahvusvaheliste partnerite rahastamise ja poliitilise tahte kohta, vahendab The Hill.

Lõppeesmärk on panna Putin vastutama Ukrainasse tungimie agressioonikuriteo eest. Agressioonikuriteos, mida Kiiev kirjeldab pärispatuna, on kohtu alla antud vaid korra, Nürnbergi protsessil II maailmasõja järel.

Kiiev loodab kasutada eritribunali, et toetada teisi jõupingutusi kümnete tuhandete väidetavate sõjakuritegude, sealhulgas genotsiidisüüdistuste osas, mida dokumenteeritakse ja uuritakse.

„Agressioonikuritegu on sõja alfa ja oomega,” ütles Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak selle kuu alguses USA Rahuinstituudile esitatud pöördumises.

„Kriminaalse ja provotseerimata sõja alustamine tähendab ukse avamist tuhandetele kuritegudele, mis on toime pandud vaenutegevuse käigus ja okupeeritud territooriumil,” lisas ta.

Ukraina valitsuse esindaja selle tribunali loomisel Anton Korõnevitš ütles intervjuus väljaandele The Hill, et Kiiev töötab selle nimel, et USA ja Euroopa partnerid osaleksid sellise kohtu loomisel – ükskõik millises vormis see ka poleks.

„Me rääkisime pealinnades, eriti konkreetsete mudelite ja võimaluste kohta, kuulsime tagasisidet, millised võimalused võiksid olla teostatavad, tõhusamad,” ütles ta. „Ma ei taha sellest veel avalikult rääkida.”

Kaks suurt probleemi on jurisdiktsiooni loomine ja Putinile kui riigipeale kehtiv puutumatus, mida tuntakse kui „suveräänset puutumatust”. On ebaselge, kas Ukraina ametnikud püüavad hageda ainult Putinit ja teisi kõrgeid ametnikke, või Venemaa riiki tervikuna.

„Seal on juriidilisi väljakutseid, mis on ilmselged. Näiteks puutumatuse küsimused, mis on ruumis ilmselge elevant,” rääkis Korõnevitš. „Kuid ma olen kindel, et kõik need juriidilised väljakutsed lahendame alati, kui on poliitiline tahe seda lahendada.”

Korõnevitš, kes töötab Ukraina välisministeeriumis suursaadikuna ütles, et sellise kohtu loomise ajakava on „võimatu” kommenteerida, öeldes, et see sõltub „meie partnerite valmisolekust”.

Ukraina kaalub kolme võimalust tribunali loomiseks, ütles Korõnevitš. Üks oleks leping Ukraina ja Euroopa Liidu vahel Euroopas tribunali loomiseks, mille ideed toetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Ülejäänud kaks võimalust hõlmaksid ÜRO Peaassambleed, mis annab ÜRO peasekretärile korralduse sõlmida leping Ukrainaga või kinnitab Ukraina ja enamiku liikmesriikide vahelise mitmepoolse lepingu sellise kohtu loomiseks.

„Kõik võimalused on laual,” ütles Korõnevitš. „Avastame, arutleme, püüame leida kõige teostatavama. Ükskõik, millise variandi me valime, peab see saama toetust võimalikult suurelt osalt riikidest, sest ilmselgelt peab seaduslikkuse ja usaldusväärsuse huvides sellist tribunali toetama rahvusvaheline üldsus.”

Atlandi Nõukogu strateegilise kohtuvaidluse projekti personalijurist Celeste Kmiotek ütles, et riikidevahelised kahe- või mitmepoolsed lepingud, millega asutatakse rahvusvaheline kohus ja mille on heaks kiitnud rahvusvaheline organ – näiteks ÜRO või Euroopa Liit – võivad aidata pääseda mööda üksikisikute suveräänsest puutumatusest.

„See looks kohtu, mida rahvusvahelise õiguse kohaselt peetakse suure tõenäosusega rahvusvaheliseks, nii et Venemaa juhtide, sealhulgas Putini suhtes ei kohaldataks isiklikku puutumatust,” ütles Kmiotek. „See keskenduks pigem Venemaa üksikute esindajate kui Venemaa kui riigi puutumatusele,” lisas ta.

Selle meetodi toetajate sõnul läheb see Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) probleemidest mööda, mis takistavad Ukrainal Putinit ja teisi Venemaa liidreid agressioonikuritegude eest hagemast.

Kuigi Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on volitused agressioonikuritegude uurimiseks, ei ole tal jurisdiktsiooni Venemaa ja Ukraina suhtes – mõlemad riigid ei ole osalised kohtute asutamisdokumendis, Rooma statuudis ega Kampala muudatustes, millega kehtestati ICC jurisdiktsioon agressiooni kuritegude osas.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus juba uurib Ukraina territooriumil toime pandud väidetavaid sõjakuritegusid, kuna Kiiev on tunnistanud selles osas kohtu jurisdiktsiooni.

Kuigi ÜRO Julgeolekunõukogu võiks hääletada selle üle, et anda Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ülesandeks uurida agressioonikuritegusid, blokeeriks Venemaa selle oma vetoga.

„Seal on veidrus ja see seisneb selles, et ICC lihtsalt ei saa teostada jurisdiktsiooni agressioonikuritegude üle seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse,” ütles välissuhete nõukogu vanemteadur David Scheffer, kes juhtis USA delegatsiooni ÜRO läbirääkimistel, millega loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Karim Khan vaidleb aga eritribunali vastu, öeldes, et kohtul on võime asuda Venemaa kõrgeid ametnikke hagema, kui tähelepanu keskmes on jätkuvalt sõjakuriteod ja genotsiidid.

On ebaselge, millise positsiooni võtab  USA sellises arutelus.

USA välisministeeriumi pressiesindaja ütles väljaandele The Hill, et administratsioon vaatab läbi ettepanekuid luua agressioonikuritegudele pühendatud eritribunal, mille eesmärk on „jääda Kiievi tugevaimate partneritega kokku, kuna me kaalume Ukraina ettepanekut … ja ka kõiki muid võimalusi Venemaa ja Venemaa juhtide vastutusele võtmiseks.”

USA aitab Ukraina prokuröridel uurida oma territooriumil süüdistusi sõjakuritegudes – prokuratuuri andmetel on neid hinnanguliselt 50 000.

Nendele kuritegudele keskendumine võib viia Putini või teiste tippametnike vastutusele võtmiseni, ütles ülemaailmse kriminaalõiguse suursaadik Beth Van Schaack ajakirjanikele eelmisel kuul toimunud briifingul.

„Putiniga seoses me teame, et on olemas doktriine, mis võimaldavad kriminaalvastutusel käsuahelas kõrgemale ulatuda. See on kõrgema vastutuse õpetus,” ütles ta. „Ma arvan, et see on eriti asjakohane, kui vaatleme väärkohtlemise mustreid kõigis piirkondades, kuhu Venemaa väed on paigutatud. Need ei ole tingimata üksikute üksuste teod.”

Korõnevitš ütles, et võttis kuulda Washingtoni, Pariisi ja Berliini seadusandjate muret, et Ukraina püüdlus luua erikohus ei tohiks õõnestada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd.

„Oleme väga selged ja ausad, et toetame Rahvusvahelist Kriminaalkohtut. Meie idee luua agressioonikuritegude erikohus ei ole takistada ja sekkuda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu töösse, vaid lihtsalt täiendada Rahvusvahelist Kriminaalkohut mehhanismiga, mis toimiks ainult ühe kuriteo puhul, nimelt agressioonis Ukraina vastu,” ütles ta.

„Ja meie konkreetsel juhul, Ukraina-vastase agressiooni korral ad hoc tribunal, ja see peaks kindlasti olema, seal poleks suur hulk kahtlusaluseid sellises tribunalis.”