Šveits keelustab eeloleval talvel elektriautod, et elektrit kokku hoida. Keeld kehtib vähemoluliste sõitude kohta.
Šveitsi elektrikatkestuste puhuks koostatud kriisiplaanid näevad ette ka kaupluste lahtiolekuaegade lühendamist kuni kahe tunni võrra päevas, ööklubide küttesüsteemide väljalülitamist ja hoonete sisetemperatuuri langetamist kuni 20 kraadini, vahendab Daily Mail.
Kriisimeetmete tõttu võidakse keelata ka voogedastusteenused ja mängukonsoolid, välja lülitada jõulutuled ning sulgeda kõik spordistaadionid ja vaba aja veetmise võimalused.
Šveits kardab lähikuudel energiapuudust, sest talve üle elamine sõltub suuresti energia impordist.
Umbes 60 protsenti oma energiast saab riik hüdroelektrijaamadest, näiteks jõgedel asuvatest tammidest või järvede vahele paigutatud generaatoritest.
Ligikaudu kolmandik võimsusest pärineb tuumaenergiast, mille osas on valitsus võtnud kohustuse see järk-järgult kaotada, ja ülejäänud osa pärineb traditsiooniliste fossiilkütuste jaamade ja päikese- või tuuletootmise segust.
Üldiselt toodab Šveits igal aastal piisavalt elektrit, kuid see statistika varjab suuri erinevusi eri kuudel.
Kuivõrd hüdroenergia tugineb jõgede ja veehoidlate täitumisele sademetega ja lume sulamisveega, suureneb see kevadel ja suvel, kuid langeb sügisel ja talvel.
See tähendab, et Šveits ekspordib soojematel ja niiskematel kuudel suures koguses elektrienergiat naaberriikidesse ning impordib külmematel kuudel.
See omakorda tähendab, et Putini Ukraina sõjast tingitud energiapuudus Euroopas mõjutab riiki, kuigi see Vene gaasi peaaegu ei põleta.
Saksamaa on Šveitsi suurim energiatarnija ja sõltus omakorda Venemaa tarnetest. Prantsusmaa on teisel kohal ja seal on praegu probleeme tuumareaktoritega.
Samuti toodab Šveits oma hüdrojaamadest tavapärasest vähem energiat, sest Euroopa erakordselt kuiv suvi põhjustas järvede ja jõgede tühjenemise.
Riigi kriisiplaan on jagatud kahte ossa – eriolukorrad ja kriisid – millest esimeses on kolm ja teises neli piiranguastet.
See on loodud töötama nagu koroonapiirangud, kus iga etapp käivitub olenevalt saadaolevast energia hulgast.
Kõige vähem äärmuslike erakorraliste meetmete kohaselt palutakse inimestel piirata oma pesumasinate temperatuur maksimaalselt 40 °C ja avalikes hoonetes sisetemperatuur kuni 20 °C – välja arvatud juhul, kui tegemist on haigla või hooldekoduga.
See langeb järgmise piirangutasemega 19 °C-ni, kusjuures voogedastusteenused on sunnitud piirama oma videote eraldusvõimet HD asemel standardsele.
Järgmise tasandi erakorraliste meetmete raames palutakse poodidel lühendada lahtiolekuaegu kuni kahe tunni võrra päevas, kusjuures elektrisõidukeid tohib kasutada ainult hädavajalike sõitude jaoks.
See tähendab töösõite, toidu ostmist, arsti külastamist ning usuüritustel ja kohtuistungitel osalemist.
Kriisimeetmete raames lülitatakse avalikes tualettides soe vesi välja, eramajades keelatakse konditsioneerid ja elektrilised lehepuhurid.
Skaala ülespoole liikudes kustuvad seejärel väljas olevad jõulutuled, peatatakse eskalaatorid ja kaubanduslikud jäämasinad pannakse seisma.
Järgmisena tuleb sulgeda ujulad, spordistaadioneid ei valgustata, ööklubide valgustus kustub ja krüptoraha kaevandamine on keelatud.
Kõige äärmuslikumate meetmete kohaselt tuleb sulgeda kõik vaba aja veetmisega tegelevad ettevõtted ja keelata kõik spordivõistlused, samuti kontserdid, teater ja ooper.
