Soome töö- ja majandusministeerium on ette valmistanud hooajatöö määruse muudatuse, mis muudab metsamarjade korjamise töösuhte osaks.
Muudatus vähendab töötasuga seotud riske ja toob korjajad töösuhteid reguleerivate seaduste reguleerimisalasse. Töö- ja majandusministeerium on andnud parlamendile ülevaate ka seaduste kohta, mis võitlevad võõrtööliste ekspluateerimisega. Hooajatöö seaduse, marjaseaduse ja välismaalaste seaduse muudatused on hinnanguliselt parandanud töötajate positsiooni, kuigi mõjude hindamine on lühikese kohaldamisaja tõttu endiselt keeruline.
Välismaalastest marjakorjajate õigusliku seisundi seadus ehk nn marjaseadus jõustus juunis 2021. Seaduse eesmärk on parandada korjajate positsiooni ja viia marjafirmade kohustused seaduse tasemele.
Uus seadus pole aga kaebusi täielikult kõrvaldanud, mida näitavad ka politseis käimasolevad inimkaubanduse uurimised. Seetõttu on ministeerium ette valmistanud muudatuse, millega korjajad tuleksid tulevikus Soome töötajatena.
Tulevikus peavad marjakorjajad ja tööandjad sõlmima lepingu
Töö- ja majandusministeerium on ette valmistanud hooajatöö määruse muudatuse, millega viiakse marjakorjajad kolmandate riikide kodanike hooajatöötajana töötamiseks sissesõidu- ja elamistingimuste seaduse (hooajatöö seaduse) reguleerimisalasse. See tähendab, et edaspidi oleks Soome tulekuks vajalik tööleping korjaja ja ettevõtte vahel.
Marjakorjamise hooajatööks muutmiseks tehti ettevalmistusi juba eelmisel kevadel, kuna Tai on korduvalt nõudnud korjajatelt riigist lahkumisel tingimust, et marjakorjamise aluseks peaks olema töösuhe. Toona aga muudatust ei rakendatud, sest Tai taganes oma nõudmisest ning marjahooaja alguseks ja muudatuste tegemiseks jäi väga vähe aega.
Töösuhe parandab marjakorjajate olukorda
Nüüd on muudatus võimalik, kui nii ametiasutustel kui ettevõtetel on rohkem aega olukorraks valmistuda. Ka sügise jooksul esile kerkinud tõsised kuriteokahtlustused näitavad, et marjakorjamisega kaasnevad praegusel kujul korjaja jaoks olulised riskid, mis on ka üks peamisi põhjusi töösuhtele üleminekuks.
Töösuhe annab korjajatele kindlustunde võrreldes praeguse olukorraga, kuna töötasuga seotud risk väheneb. Kehtivad töötajate kaitseks kehtestatud seadused nagu töölepingu seadus, tööohutuse seadus ja töötervishoiu seadus. Töösuhe ei välista väärkasutuse võimalust, kuid töökaitseasutuste järelevalve oleks lihtsam.
Seadusemuudatused on parandanud välistööjõu olukorda
Parlament nõudis marjaseadust kehtestades, et valitsus jälgiks seaduse tõhusust ja esitaks 2022. aasta lõpuks tööelu- ja võrdõiguslikkuse komisjonile selle kohta aruande. Laekunud selgituste kohaselt on marjaseadus parandanud marjakorjajate olukorda ja oli seega edasiminek võrreldes sellele eelnenud ajaga. Eelkõige marjasektoris esile kerkinud inimkaubanduse kahtluste tõttu on aga eelpool kirjeldatud meetmed järgmiseks koristushooajaks juba algatatud, et muuta marjakorjamine töösuhteks.
Lisaks marjaseadusega seotud aruandele on Töö- ja majandusministeerium parlamendi tööelu ja võrdõiguslikkuse komisjonile koostanud ka kaks muud aruannet, nagu on nõutud parlamendi vastustes. Uurimised puudutavad hooajatöö seaduses ja välismaalaste seaduses tehtud muudatusi, mille eesmärk on muuhulgas parandada ärakasutamise ohvri olukorda.
Aruannete koostamiseks ja seaduste tõhususe hindamiseks korraldati 2022. aasta sügisel arvamusvoor. Väidete kohaselt on need seadusemuudatused tugevdanud ka välistööjõu positsiooni, kuigi tulemuslikkust on raske täpselt hinnata, sest muudatused on kehtinud vaid lühikest aega.
Edasised meetmed võetakse ette vastavalt uuringutele
Selle ametiaja jooksul on valitsus teinud sihikindlaid jõupingutusi võõrtööjõu ekspluateerimise vastu. Kevadel valmib terviklik ärakasutamise vastane strateegia, kus edasiste tegevuste planeerimisel võetakse arvesse nüüd antud aruannete järeldusi.
