Sel aastal on paljud juba raskustes elanud inimesed pidanud elama veelgi kitsamalt kui varem. Üheksaliikmelises lastega peres tõi toidu kallinemine kaasa võlad ja täitemenetluse. Ema Niina räägib, milline on vaese lastega pere argipäev Soomes.
Kui seitsme lapse ema Niina (36) kuulis, et detsembris makstakse kõikidele Soome peredele topelt lapsetoetust, ohkas ta hetkeks kergendatult, vahendab Ilta-Sanomat.
Niina ja tema abikaasa Lauri lapsed on vanuses 1–18 aastat ehk kuue eest makstakse lastetoetust. Tavaliselt saab pere lastetoetust 862,13 eurot kuus. Nüüd laekus kontole 1724,26 eurot.
Iga euro on vajalik selles võlapõrgus, ohkab pereema Niina. Ta ütleb, et raha läks arvete maksmiseks, toidu ja mõne jõulukingi peale.
Kui suur osa rahast arvete peale läks, ei oska Niina veel täpsustada. Näiteks lükkas ta kahe auto kindlustusmaksete maksmise edasi kohe, kui sai teada kahekordsest lapsetoetusest.
Soome lõunaosas Lahti ligidal Orimattilas elava pere majanduslik olukord on raske vaatamata sellele, et mõlemad vanemad käivad tööl. Niina töötab vaid 17 tundi nädalas, sest ta hoolitseb kodus pere noorimate Juho (1), Ukko (2) ja Oona (5) eest.
Kolm korda nädalas teeb ta pärastlõunaklubi juhendajana 3-4-tunnist vahetust. Keskmised lapsed Aino (7), Miko (9) ja Aapo (16) on koolilapsed.
18-aastane esmasündinu Eero on praegu praktikal oma isa töökohas. Pereisa töötab kinnisvarahaldurina.
Võetud on erinevaid tarbimislaene, nii et oleme saanud süüa osta ja arveid maksta. Mõni aeg tagasi saime maksehäire teate, kui rahast lihtsalt kõigeks ei jätkunud, räägib Niina. Suvel võttis ta ühendust oma võlanõustajaga.
Ta soovitas mul lasta arved lihtsalt inkassole minna, kuna meie arved on nii värsked, et ei saa maksegraafikut teha, räägib Niina.
Niina ei tea täpset summat, mis arestimisele läheb. Kogu täitemenetluses võlasummaks hindab ta umbes 60 000–70 000 eurot. Rahamured rõhuvad, kuid ta pole heitnud meelt, ta usub kindlalt, et saab hakkama.
Kuni maja ära ei võeta. Ma arvan, et seda ei juhtu, sest selles majas on nii palju vaja teha, et selle eest ei saaks mingit raha, märgib Niina.
Hetkel maksab pere vaid kodulaenu intressi, mis on 400 euro ringis kuus. Kokkuvõttes hindab Niina, et kui lugeda kokku kõik pere tähtajaks tasumata arved, siis majalaen ja sundtäitmises olev summa on kokku umbes 300 000 eurot.
Teismeeast saati koos olnud abielupaar ostis oma maja 2015. aastal, kuna ei jaksanud suure pere üürikortereid endale lubada. 1952. aastal ehitatud majas on tehtud elektri ja tarbeveetorude remont, kuid näiteks kanalisatsiooni remont ootab veelgi paremaid päevi.
Ma ei viitsi meie pere olukorrast rääkida. Pole mingi uudis, et ma sitapea olen, naerab Niina.
Sissetuleku poolest elab pere kõvasti allpool vaesuspiiri. Niina sissetulekute hulka kuuluvad palk, koduhooldustoetus, lastetoetus ja Kela makstav töötutoetus. Kogusumma pärast makse on 1900 euro ringis kuus. Kinnisvarahaldurina töötava abikaasa netopalk jääb 2000 euro kanti kuus. Kokku on pere igakuine sissetulek umbes 3900 eurot kuus.
Seda pole sellise suurusega pere jaoks palju. Paari lapsega oleks see nagu unistus, märgib Niina.
Kui Niina käest küsida, milline oleks sobiv summa perele iga kuu mõnusaks toimetulekuks, mõtleb ta korraks. Ma pole kunagi nii palju teeninud. Kui me abikaasaga mõlemad teeniksime 2500 eurot, oleks see tõesti hea, märgib ta.
Niinale ei meeldi see, kuidas Soome ühiskonnas vaesusesse suhtutakse. Tihti arvatakse, et vaesus on enda tekitatud ja miks sul nii palju lapsi sündis, räägib ta ja jätkab: Mõnes mõttes see on nii. Kuid vähesed valivad selle, et elukallidus tõuseb järsult ja et äkki on koroona ja sõjaaeg üksteise otsas.
Niina sõnul on toiduainete kallinemine mõjutanud oluliselt nende pere rahahäda. Ta hindab, et aasta tagasi kulus perel toidule umbes 800 eurot kuus. Täna maksab tema sõnul sama toidukogus umbes 1200 eurot.
Pere käib igal teisel nädalal kohalikus heategevusühingus toiduabi järel. Lõpuks oli neil palju salatit, mis tegi mulle rõõmu, sest köögiviljad on kallid ja riknevad kiiresti, neid ei taha palju osta, märgib Niina. Hakkliha peab ise ostma päris palju ja odavaim võimalik viis on teha korraga palju toitu.
Suure pere ema süda läks soojaks, kui tuttav diakooniatöötaja kinkis perele tänavu 6,5 kg kaaluva jõulusingi. Makaroniroa tegi ta ise, sest leidis müügilt odavaid porgandeid ja apteegitilli.
Siis on lemmikloomad. Kaks kassi ja koer, kes naise sõnul saavad kõige odavamat turutoitu. Teisest küljest on kassid veidi valivad ja ei lepi muuga kui Latziga, nii et neile tuleb seda osta.
Niina on teadlik, et mõned inimesed arvavad, et neil ei tohiks isegi lemmikloomi olla, sest nad on vaesed.
Naise arvates on sellised kommentaaris täiesti rumalad. Sama mis laste arvu kommenteerimine. Loomad toovad ellu palju rõõmu.
Keegi pole Niina perele otse näkku öelnud, et neil peaks vähem lapsi olema. Küll aga teab ta, et mõned inimesed nii arvavad. Mida tahaks Niina sellistele arvajatele öelda? Ta vaikib tükk aega, enne kui vastab: Kui pole midagi head öelda, ei tasu ka midagi öelda.
Siiski peab naine selliseid inimesi isekateks. Raha ei garanteeri õnnelikku perekonda. Võib olla rikkaid perekondi, kus pole nii palju lähedust ja armastust kui neil. Aga võib ka olla, et on rikkaid peresid, kes on õnnelikud, nagu on ka vaeseid peresid, kes on õnnelikud.
Perel on kodus pinda 300 ruutmeetrit, millest 200 läheb arvesse elamisruutmeetritena. Maja on õliküttega ja õhksoojuspumbaga. Ka õli pole tasuta. Õli- ja elektriarve on kokku 250 eurot kuus.
Niina saab tasuta riideid ja lasteaksessuaare Facebooki või Tori.fi gruppide kaudu. Ta ise annetab sinna ka väikseks jäänud lasteriideid. Mähkmeid ostab ta alati allahindlusega.
Pere pesamuna lõpetas hiljuti rinnapiimasegu kasutamise, mille üle Niina rõõmustab. Rinnapiimaasendajat ei tohi Soomes piimasegu koodi tõttu allahindlusega müüa.
Raha neelab ka kõige vanema lapse hokihobi, mis maksab igas kuus 200 eurot. Teised lapsed tasulise huvitegevusega ei tegele. See oleks täiesti võimatu. Vanemale taheti aga hobi garanteerida. Hokit on ta mänginud juba nelja-aastasest saadik.
Vanemad on mitmel korral hokiliidult huvitegevuse tasude maksmiseks abi palunud, aga edutult.
Mida vanemaks lapsed saavad, seda suuremaks muutub rahaline surve. Koolilapsed on juba hakanud nõudma kallimaid mobiiltelefone ja mõtlema, miks nende sõpradel need on.
Oleme lastele selgitanud, et kõike ei saa ja igas peres on omad valikud. Oleme öelnud, et kui nad ise raha teenivad, saavad nad osta, mida tahavad, räägib Niina.
Kiire segasupp. Nende sõnadega kirjeldab Niina oma pere igapäevaelu. Teha oleks vaja rohkem kui on aega teha. Olen seadnud väga madalad standardid, et teeme seda, mis suudame ja milleks on aega, räägib Niina ja vaatab oma kodu elutoas ringi.
Näiteks sellel laual jäi laste meisterdamine pooleli, seal on mõned kastid koomiksiraamatutega, mis vaja ära sättida. Lapsed on seintele joonistanud, aga ma ei jõua muretseda, kuna nad joonistavad jälle, räägib pereema.
Hiljuti tegi üks tuttav pere kohta lastekaitseteate segi kodu pärast. Teade tegi haiget, sest pereema sõnul pole kodus lastele midagi ohtlikku. Sotsiaaltöötajad tulid ja vaatasid olukorda. Nad ütlesid, et see on tavaline kodu seitsmelapselisele perele, selgitab Niina.
Nõuandlast on perele pakutud lastega perede koduteenuse abi, kuid ta pole tundnud, et ta seda vajaks. Osa lapsi on vanemad ja oskavad juba üksteist hoida, lisaks osaleb ämm aktiivselt igapäevasel lastega abistamisel.
Millist abi siis vajaks vähekindlustatud lastega pered? Kõigepealt tuleks reformida lastetoetuste süsteemi. Mingi sissetulekupiir peaks olema, et need, kes tõesti raha vajavad, saaksid rohkem. Kui palju rohkem oleks hea summa? Vähemalt paarsada. Praegu saavad kõik ühesuguse summa. Samuti oleks õiglane, kui hea sissetulekuga inimesed annetaksid kasvõi osa oma lastetoetusest heategevuseks, räägib Niina.
Niina märgib, et tegeles ise kunagi heategevusega. Ta ei suuda enam rahaliselt teisi aidata, vaid annetab tasuta kasutuskõlblikku kaupa, mida neil endal vaja pole. Jah, ma olen pidanud end siin palju alandama. Varem olin mina see, kes aitas. Isegi ühel aastal ostsin teisele perele jõulutoitu, kui sain nii hea tulumaksu tagastuse, räägib ta.
Mõnikord tunneb ta, et mõned inimesed on reaalsusest irdunud. Jah, mind ajab alati naerma, kui loen ajalehest säästunippi, kus väidetakse, et käi vähem restoranides. Et kas tõesti keegi nii mõtleb? Kõlab lõbusalt inimesele, kes ei jaksa isegi McDonaldsit külastada.
Suur pere on aga andnud palju seda, mida raha eest ei saa. Sa pole kunagi üksildane. Kallistusi ja musisid on piisavalt. Meie majas on palju elu. Kui vahel magavad kaks nooremat korraga, siis ma tõesti imestan, kui vaikne seal on, tunnen end imelikult ja igatsen lapsi, räägib Niina.
