Euroopa Liidu ametnikud ütlesid, et blokk ei saa konfiskeerida kümnete miljardite eurode väärtuses külmutatud Venemaa keskpanga raha, et tasuda Ukraina ülesehitamise eest.

Samal saatis Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku luua eraldi rahvusvaheline kohus, et Venemaa ametnikke Ukrainasse sissetungi eest süüdi mõista, vahendab Wall Street Journal.

Mõned liikmesriigid on mitemid kuid avaldanud survet, et Brüssel leiaks viise Venemaa varade arestimiseks ja Venemaa tippjuhtide sõja eest vastutusele võtmiseks.

Euroopa Komisjoni ametnikud ütlesid kolmapäeval, et riigi puutumatuse rahvusvahelise põhimõtte tõttu ei saa nad keskpanga varasid konfiskeerida, kuid teevad nüüd ettepaneku, et liikmesriigid ja nende rahvusvahelised partnerid asutaksid fondi likviidsete varade haldamiseks ja nendest saadava kasumi kasutamiseks, et see investeerida Ukraina ülesehitamisse.

Samuti tegi Euroopa Komisjon eile kolmapäeval, 30. novembril ettepaneku asutada eraldi kohus, mis võtaks Venemaa kõrged ametnikud vastutusele Ukraina-vastase agressiooni kuriteo eest. Euroopa Komisjoni hinnangul võiks kohus olla sõltumatu rahvusvaheline tribunal või kohus, mis koosneb rahvusvahelistest kohtunikest ja on integreeritud riikliku kohtusüsteemiga.

Agressioonikuritegu on genotsiidi, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kõrval üks rahvusvahelise õiguse põhikuritegusid, kuid selles pole aastakümneid kedagi süüdistatud. EL-i ametnike sõnul vajab kohus ÜRO toetust, kus Venemaa julgeolekunõukogu alalise liikmena omab vetoõigust, et säilitada Venemaa tippametnike puutumatus süüdistuse esitamise suhtes.

Ametnikud ütlesid, et kui Venemaa paneb ettepanekule veto, võidakse kohus siiski moodustada kõigist ÜRO liikmetest koosneva ÜRO Peaassamblee toetusel. Kuid nad ütlesid, et selleks oleks vaja teha suurt lobitööd.

USA seisab silmitsi oma väljakutsetega, püüdes kasutada külmutatud Venemaa vahendeid, et rahastada Ukraina sõjategevust ja võimalikku ülesehitamist. USA rahandus- ja justiitsministeeriumi ametnikud on palunud seadusandjatel töötada välja uued õigusaktid, mis laiendaksid nende volitusi Venemaa varade arestimiseks, mitte ainult külmutamiseks, ja nende vahendite üleandmiseks Ukrainale.

Ametnikud ütlevad, et enne vastavate volituste puudumist on USA valitsusel piiratud võimalused, mida saab teha. Nendele probleemidele lisandub oligarhidele kuuluvate varade leidmine, mis võib ametnike sõnul võtta aega aastaid. Nende varade omandiõigus ja kontroll on sageli peidetud ettevõtete, usaldusfondide, äripartnerite ja pereliikmete taha, väidavad praegused ja endised rahandusministeeriumi ametnikud.

Sõja esimestel päevadel külmutasid EL, USA ja teised suurte tööstusriikide G7 grupi demokraatlikud partnerid välismaal hoitavaid Venemaa keskpanga varasid umbes 300 miljardi dollari ulatuses, et vältida rahaliste vahendite kasutamist Venemaa majanduse ja sõjategevuse toetamiseks. See moodustas peaaegu poole Vene keskpanga kogureservidest.

Kuna sõda venib ja Ukraina sõjakahjude kulud ulatuvad EL-i ametnike sõnul 600 miljardi dollarini, on Lääne ametnikud uurinud võimalusi selle raha kasutamiseks Ukraina ülesehitamiseks.

Euroopa Komisjoni ametnike sõnul ei ole EL-il praegu andmeid selle kohta, kui palju Venemaa keskpanga varasid on liikmesriikides või kui suure osa moodustavad likviidsed varad nagu sularaha.

EL-i ametnikud ütlesid, et pikemas perspektiivis avaldavad nad survet, et Venemaa nõustuks tulevase rahukokkuleppe raames osa külmutatud varadest Ukrainale hüvitise maksmiseks üle andma.

„Venemaa kohutavad kuriteod ei jää karistamata,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kolmapäeval videosõnumis.

Kreml on süüdistanud läänt Venemaa külmutatud välisvaluuta- ja kullavarude varastamises. Selle kuu alguses nimetas Venemaa õigustühiseks ÜRO Peaassamblee toetatud resolutsiooni, milles nõuti Venemaa reparatsioonimakseid Ukrainale.

Samuti teatas Euroopa Komisjon, et loodab kasutada Venemaa oligarhide vastu suunatud sanktsioonidest külmutatud vahendeid Ukraina abistamiseks. Seni on liikmesriigid külmutanud 19 miljardi euro väärtuses oligarhide varasid.

On ka juriidiline takistus: raha arestimiseks peavad liikmesriigid tõestama, et oligarhid on toime pannud kuriteo. EL sai hiljuti heakskiidu muuta sanktsioonide vältimine ELis kuriteoks. See võib võimaldada neil konfiskeerida vara, mida Venemaa üksikisikud üritasid sanktsioone rakendavate võimude eest varjata. Õigusaktid ei ole aga tagasiulatuvad, mistõttu ei saa neid kohaldada enamikule seni külmutatud vahenditele.

Kolmapäevased ettepanekud luua fond ülesehitusse panustamiseks ja Venemaa ametnike üle kohtu mõistmiseks tulevad keset mitmeid samaaegseid jõupingutusi Ukraina julmuste ohvrite osas õiguse mõistmiseks. Ukraina prokurörid teatasid, et on alates täismahulise sissetungi algusest veebruaris tuvastanud kümneid tuhandeid kahtlustatavaid sõjakuritegusid.

Novembri alguses mõistis Hollandi kohus kolm meest – kaks venelast ja ühe ukrainlase – süüdi mõrvas, kuna nad tulistasid 2014. aastal Ukraina idaosa kohal alla reisilennuki.

Lisaks on Rahvusvaheline Kriminaalkohus uurinud võimalikke sõjakuritegusid Ukrainas, sealhulgas Butšas, kust leiti pärast Vene vägede Kiievi oblastist väljatõmbamist enam kui 400 surnukeha. Rahvusvaheline Kriminaalkohus ei saa aga agressioonikuritegude osas karistusi määrata, kuna Moskva ei tunnista kohtu õiguspädevust.