Venemaal haamrilöögiga hukatud võitleja pere on juhtunust šokeeritud

Avalikkust šokeeris eelmisel nädalal juhtum, kui Vene Wagneri grupis võidelnud ja siis vastase poole vangi langenud võitleja hukati hiljem kuvaldalöögiga pähe.

Pereliikmed väljendasid „õudust” tema avaliku hukkamise pärast, kui reedel tehti avalikuks jube video, millest nähtub, et teda on korduvalt löödud kuvaldaga.

Kaadrid Jevgeni Nužini tapmisest postitas nädalavahetusel Wagneriga seotud Telegrami kanal Gray Zone. Videos näidati Nužinit pikali olles, pea teibiga tellisseina külge kinnitatud, kui tundmatu lahinguriietes mees lõi teda suure haamri ehk kuvaldaga, vahendab Guardian.

55-aastane Nužin kandis 24-aastast vanglakaristust mõrva eest, mille ta sooritas 1999. aastal, ent ta vabastati tänavu juulis ja kutsuti Wagnerisse, kurikuulsasse sõjaväelisse grupeeringusse, mida juhib mõjukas Vene ärimees ja president Vladimir Putini lähedane liitlane Jevgeni Prigožin.

Pärast Ukraina vägede kätte vangi langemist septembris andis Nužin rea intervjuusid, milles ta ütles, et liitus Wagneri grupeeringuga, et vanglast pääseda, ja et tal tekkis plaan Ukrainale kiiresti alla anda.

Intervjuudes kritiseeris mees Venemaa juhtkonda ning avaldas soovi ühineda Ukraina vägedega ja võidelda Moskva vastu.

Jevgeni poeg Ilja Nužin kinnitas Guardianile, et videos olnud mees oli tema isa, kuid keeldus „julgeoleku probleemidele” viidates täiendavatest kommentaaridest.

Ilja Nužin ütles pühapäeva hilisõhtul antud intervjuus Vene inimõigusorganisatsioonile Gulagu.net, et tema perekond sai isa surmast teada Telegrami vahendusel, mille peale olid nad „kohkunud”.

„Kogu meie pere oli videot vaadates pisarates … ta mõrvati nagu loom,” ütles Nužin.

Ei olnud kohe selge, kes oli video teinud või kuidas Nužin Venemaale tagasi sattus.

Meedias levinud teadete kohaselt oli Nužin olnud osa hiljutisest Vene-Ukraina vangide vahetusest, mis on tekitanud muret inimõigusasutuste seas.

„Küsimusi on palju ja ma loodan, et jõuame selles selgusele,” ütles Vene vanglasüsteemi väidetavatele kuritarvitustele keskenduva inimõiguste rühmituse Gulagu.net juht Vladimir Osetškin väljaandele Guardian.

„Ukraina oli Nužini eest vastutav ja teda poleks tohtinud vahetada, arvestades ohte, mis teda Venemaal ootasid.”

Osetškin ütles, et kõik märgid viitavad Wagneri osalusele tapmises ja ta kavatseb saata Venemaa võimudele taotluse kriminaalasja algatamiseks.

„Wagner poleks saanud seda keskaegset hukkamist toime panna ilma Venemaa julgeolekuteenistuste nõusolekuta,” ütles Osetškin.

Prigožin, kes on oma tegevuse eest Wagneris pandud Lääne sanktsioonide alla, avaldas pühapäeval tapmiseks oma nõusolekut, nimetades Nužinit „reeturiks”. „Nužin reetis oma rahva, reetis kaaslased, reetis teadlikult,” märkis ta.

Septembris tunnistas Prigožin, keda tuntakse ka Putini kana, kuna tema toitlustusettevõte korraldas Venemaa presidendi õhtusööke, et asutas Wagneri – seda seost oli ta varem korduvalt eitanud.

Wagnerit on korduvalt süüdistatud sõjakuritegudes ja inimõiguste rikkumistes, sealhulgas vangide piinamises ja tapmises Süürias, kus grupeering on võidelnud koos Vene armee ja Bashar al-Assadi valitsusvägedega.

Kreml püüdis esmaspäeval Venemaa sotsiaalmeedias laialdaselt arutletud videost distantseeruda, pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et „see pole meie asi”.

Guardian on varem teatanud, et Prigožin värbas isiklikult sõdureid Venemaa ulatuslikust vanglasüsteemist, et kompenseerida teravat isikkooseisu puudust lahinguväljal. Ühe Venemaa inimõigusorganisatsiooni andmetel on Wagner seni värvanud Ukrainasse võitlema üle 20 000 vangi.

Samuti on laialt levinud teateid Wagnerist, kes värbas üle Venemaa vanglatest välismaalt pärit süüdimõistetuid, sealhulgas viie Kesk-Aasia riigi kodanikke.

Sambia välisminister ütles esmaspäeval, et selle riigi 23-aastane kodanik, kes kandis vanglakaristust Moskva äärelinnas asuvas vanglas, sattus lahingusse Ukrainas, kus ta tapeti.

Kommentaarid
(Külastatud 971 korda, 3 külastust täna)