USA kavatseb osta Lõuna-Korea relvatootjatelt 100 000 mürsku, et nendega Ukrainat varustada, kirjeldas USA ametnik osa laiematest jõupingutustest leida relvastust Ukrainas toimuvate intensiivsete lahingute jaoks.

Tehingu raames ostab USA 100 000 ühikut 155 mm haubitsa laskemoona, mis seejärel saadetakse USA kaudu Ukrainale, vahendab CNN.

Kokkulepe võimaldab Lõuna-Koreal pidada kinni oma avalikust lubadusest, et ta ei saada Ukrainale surmavat abi. Lõuna-Korea kaitseministeerium teatas reede hommikul tehtud avalduses, et ei ole muutnud oma seisukohta relvade saatmisel Ukrainasse ja usub, et laskemoona lõppkasutaja on USA.

„USA ja Korea ettevõtete vahel käivad läbirääkimised laskemoona eksportimiseks, et korvata 155 mm laskemoona varude puudujääki USA-s,” teatas ministeerium. USA kaitseministeerium Pentagon teatas oma avalduses, et on „arutamas” laskemoona „potentsiaalset ostu” Lõuna-Koreast.

Kuid Lõuna-Korea ja USA avaldused näitavad, et mitu kuud ette valmistatud tehing pole veel lõpule viidud. Nii suure koguse suurtükiväe laskemoona ostmine on Lõuna-Korea jaoks väga tundlik teema, eriti arvestades Põhja-Korea hiljutisi raketi- ja relvakatsetusi.

Lõuna-Korea on osalenud Ukraina kaitse kontaktgrupi (Ukraina Defense Contact Group) koosolekutel, mis on Ameerika Ühendriikide loodud rahvusvaheline grupp, mille eesmärk on tuvastada olemasolevad relvavarud ja saata need Ukrainasse. Kuid Soul on seni avalikult keeldunud saatmast Ukrainale surmavat abi, tarnides vaid mittesurmavat ja humanitaarabi, nagu meditsiinitarbed ja kuulivestid.

Uudise relvatarnest tegi esmalt avalikuks väljaanne Wall Street Journal ja see uudis tuli pärast seda, kui USA hoiatas, et Põhja-Korea varustab Venemaad salaja suurtükimürskudega Ukraina sõja jaoks. Kavandatavad saadetised nii Pyongyangist kui ka Soulist rõhutavad survet, mida sõda on avaldanud USA ja Venemaa kaitsetööstusele.

„Pole kahtlustki, et see avaldab survet meie endi varudele,” ütles kaitseministri asetäitja kaitsepoliitika alal Colin Kahl, rääkides ajakirjanikele George Washingtoni ülikooli meedia ja riikliku julgeoleku projekti virtuaalsel koosolekul. „See avaldab survet meie enda tööstusbaasile. Sama kehtib meie liitlaste kohta.”

Sõja alguskuudest peale on suurtükid olnud üks peamisi relvi, mida Ukrainale antakse võitluses Vene vägede vastu. Ukraina sõjavägi kasutas varem nõukogudeaegseid 152 mm suurtükke, kuid kuna laskemoonavarud lõppesid, viisid USA ja lääneriigid need üle NATO standarditele vastavatele 155 mm haubitsatele. Tänaseks on USA saatnud Ukrainasse 142 suurtükki.

Väljakutseks on olnud laskemoona tarnimine, kuna sõda on väldanud juba pea 9 kuud.

„[Sõda] on näidanud, et meil on vaja teha tööd, et muuta meie kaitsetööstusbaas nobedamaks, reageerivamaks ja vastupidavamaks,” ütles Kahl.

USA on viimastel kuudel saatnud Ukrainasse ligi miljon ühikut 155 mm laskemoona. Eelmisel nädalal ütles kaitseametnik, et Ukraina tarbib päevas 4000–7000 suurtükimürsku, samal ajal kui Venemaa tulistab päevas umbes 20 000 mürsku.

Kuigi praegu on põhirõhk õhutõrjesüsteemidel, et kaitsta Ukrainat Venemaa mehitamata õhusõidukite ja rakettide eest, on suurtükivägi maapealses võitluses endiselt kriitilise tähtsusega.

Ametnikud rõhutasid, et USA ja Lõuna-Korea vaheline tehing ei mõjuta kummagi riigi kaitsevõimet.

Pentagon ütles oma avalduses, et Lõuna-Koreal on „maailmatasemel kaitsetööstus, mis müüb regulaarselt liitlastele ja partneritele, sealhulgas USA-le”.

USA „on arutanud Lõuna-Korea valitsusvälise tööstuskaitsebaasiga võimalikku laskemoona müüki USA-le,” ütles kolonelleitnant Martin Meiners. Pentagon ei kommenteerinud arutelude üksikasju, sealhulgas konkreetseid numbreid ega ajakavasid.

Lõuna-Korea president Yoon Suk Yeol ütles augustis, et soovib teha riigist ühe maailma suurima relvatarnija. Yooni eesmärk on muuta Soulist USA, Venemaa ja Prantsusmaa järel suuruselt neljas relvamüüja maailmas. Kuigi Lõuna-Korea on olnud valmis Euroopale relvi tarnima – juulis sõlmis ta oma suurima relvatehingu Poolale tankide, suurtükkide ja hävitajate tarnimiseks –, on ta seni keeldunud relvi otse Ukrainale müümast või tarnimast.