Ameerika luureallikate andmetel proovis Venemaa testida oma uut „viimsepäeva” torpeedot, kuid pole suutnud seda teha, mis võib olla märk sellest, et Moskva-vastased sanktsioonid on hakanud mõju avaldama.
Hirmuäratav tuumajõul töötav torpeedo nimega Poseidon lastakse välja Belgorodist – maailma suurimast allveelaevast, mis võeti kasutusele alles sel suvel, vahendab Daily Mail.
Belgorodi esitleti suure kära saatel 2019. aastal ja Poseidoni torpeedot, millest esmakordselt teatati 2015. aastal, peeti allveelaeva kroonijuveeliks.
Venemaa uhkustas toona, et Poseidon suudab hiidlaine tsunami abil hävitada terveid linnu.
Kuid neljapäeval ütlesid USA allikad CNN-ile, et nad jälgisid Belgorodi testiks valmistumist – seejärel Põhja-Jäämere polügoonilt lahkumist ja testi läbi viimata sadamasse naasmist.
Arvatakse, et relva katsetamine ebaõnnestus tõenäoliselt tehniliste probleemide tõttu.
„Seda võib vaadelda osana laiemast pildist ja Venemaa hiljutisest sõjalisest praktikast, mille käigus saadetakse Ukrainasse halvasti koolitatud ja alavarustatud vägesid,” ütles üks lääne diplomaat CNN-ile.
„Venemaa sõjatööstus elab üle raskeid aegu ja me näeme ka, et Lääne sanktsioonid kõrgtehnoloogiliste sõjaliste kaupade suhtes avaldavad mõju ja need peavad jätkuma.”
Võimalus torpeedot testida on kadumas sest Põhja-Jäämeri külmub peagi kinni.
Belgorod märgati Barentsi merel 22. ja 27. septembril Koola poolsaare lähedal, vahendab USNI News.
Toona teatas Itaalia ajaleht La Repubblica, et Euroopa sõjaväeametnikud hoiatasid, et allveelaev sõitis Kara merele Poseidoni torpeedosid katsetama.
Pole selge, miks laev ilma testi läbi viimata sadamasse naasis.
USA ametnikud ütlesid CNN-ile, et nad ei oodanud, et Venemaa viib relva testimise ajal läbi tuumaplahvatuse.
Poseidoni testimine võis aga suurendada pingeid Ameerika Ühendriikidega.
Vene president Valdimir Putin mainis tuumajõul töötavat torpeedot esmakordselt 2018. aastal, kasutades avalikku pöördumist, et uhkustada suure hulga uute relvadega. Ta ütles, et Poseidon muudab USA raketitõrjesüsteemid kasutuks.
30 000-tonnisel Belgorodil on kuus Poseidoni torpeedot ja see on ka emalaev väiksematele allveelaevadele, mida venelased on kasutanud süvamereoperatsioonidel.
Torpeedosid võrreldakse droonidega, kuna neid saab eemalt juhtida, et kaitsemehhanismidest mööda minna.
Tänu tuumareaktori mootorile on neil ka teoreetiliselt piiramatu rünnaku-ulatus.
Poseidoni torpeedod on ehitatud sarnase kujuga kui tavalised torpeedod, kuid on palju suuremad kui tavalised relvad – mõõtmetega kuni 25 meetrit –, mistõttu peavad neid kandma spetsiaalselt konstrueeritud allveelaevad.
Aruanded selle kiiruse kohta on olnud erinevad, viies selle nii madalale kui 110 kilomeetrit tunnis ja kuni 200 kilomeetrit tunnis, muutes selle peatamise väga raskeks.
Relvad võivad toimida ka mehitamata veealuste sõidukitena (UUV), mis on võimelised töötama kilomeetreid allpool merepinda, et kaardistada ookeanipõhja, kasutades külgskaneerimisena tuntud sonari kujutise süsteemi.
Neid süvaveedroone saab aga konflikti ajal kasutada ka merealuste elektri- ja internetikaablite saboteerimiseks.
Hiiglasliku allveelaeva alla on dokitud ka 60 meetri pikkune miniallveelaev. 25-mehelist laeva saab kasutada teadusuuringuteks, päästetöödeks ja sõjalisteks erioperatsioonideks.
Kurjakuulutava arengu korral alluvad allveelaeva komandörid otse Putinile, mitte riigi mereväe tippmeeskonnale, muutes Belgorodi pigem süvamereluureagentuuriks kui tavaliseks allveelaevaks.
