USA ja liitlased ärevuses: Vene väejuhid arutasid tuumarelva kasutamist

Venemaa kõrged sõjaväejuhid arutasid hiljuti, millal ja kuidas Moskva võiks Ukrainas taktikalist tuumarelva kasutada, süvendades mitmete Ameerika kõrgete ametnike sõnul muret Washingtonis ja liitlaste pealinnades.

President Vladimir Putin ei osalenud vestlustes, mis peeti Venemaa tuumarelva-teemaliste juttude ja lahinguväljal saadud tagasilöökide taustal, vahendab New York Times.

Kuid isegi tõsiasi, et Venemaa kõrged sõjaväejuhid pidasid selliseid arutelusid, tekitas Bideni administratsioonis ärevust, sest see näitas, kui pettunud olid Vene kindralid nende ebaõnnestumiste pärast lahinguväljal, ning viitab sellele, et Putini varjatud ähvardused tuumarelva kasutamise kohta ei pruugi olla lihtsalt sõnad.

Sellegipoolest ütlesid Ameerika ametnikud, et nad pole näinud mingeid tõendeid selle kohta, et venelased viiksid tuumarelvi oma kohale või võtaksid löögi ettevalmistamiseks kasutusele muid taktikalisi meetmeid.

Tuumarelva kasutamist puudutavate vestluste kohta käivad luureandmed levisid USA valitsuses oktoobri keskel.

USA ametnikud ei kirjeldanud stsenaariume, mida sõjaväejuhid tuumarelva kasutamise kohta kaalusid. Luure keskagentuuri C.I.A. direktor William Burns on varem öelnud, et Putini „potentsiaalne meeleheide” saavutada võit Ukrainas ja tagasilöögid sõjas võivad panna Venemaa tuumarelva kasutama.

Riikliku Julgeolekunõukogu ametnik John F. Kirby keeldus kommenteerimast „selle aruande üksikasju”.

„Oleme algusest peale öelnud selgelt, et Venemaa kommentaarid tuumarelvade võimaliku kasutamise kohta on sügavalt murettekitavad ja me võtame neid tõsiselt,” ütles Kirby. „Jätkame selle jälgimist nii hästi kui võimalik ja me ei näe mingeid märke, et Venemaa teeks ettevalmistusi selliseks kasutamiseks.”

Pentagoni hinnangul on Venemaal varudes koguni 2000 taktikalist tuumarelva, mis on mõeldud kasutamiseks lahinguväljal tavavägede vastu. Ühtegi taktikalist tuumarelva pole lahingutes kunagi kasutatud, kuid seda saab kasutada mitmel viisil, sealhulgas raketi või suurtükimürsu kujul.

Taktikaliste tuumarelvade võimsus on väiksem ja need on mõeldud kasutamiseks lühema lennukaugusega kui mandritevaheliste ballistiliste rakettide lõhkepead.

Sõjaväeeksperdid ütlevad, et tuumarelva kasutamine – esimest korda enam kui 75 aasta jooksul – muudaks sõja käiku põhjalikult. Ehkki sellest tulenev hävitustöö sõltub paljudest teguritest, sealhulgas relva suurusest ja tuultest, võib isegi väike tuumaplahvatus põhjustada tuhandeid hukkunuid ja muuta osa Ukrainast elamiskõlbmatuks.

Putinil on ainuõigus otsustamiseks, kas kasutada taktikalist tuumarelva, ja ta teeb otsuse selle kasutusele võtmiseks oma kindralite seisukohtadest hoolimata.

Värsked luureandmed tulid välja, kui Moskva propageeris alusetut arusaama, et Ukraina kavatseb kasutada nn räpast pommi – tavalist radioaktiivse materjaliga varustatus lõhkekeha. See sündis kontaktide kaudu USA ja teiste Lääne ametnike ning nende Venemaa kolleegide vahel, sealhulgas kaitseminister Lloyd Austini ja Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu omavahelise kahe telefonikõne ajal.

Kuigi sõjategevuse laienemise oht on endiselt murettekitavalt kõrge, väidavad Bideni valitsuse ametnikud ja USA liitlased, et Lääne ja Venemaa kolleegide vahelised telefonikõned eelmise kuu lõpus aitasid tuumapingeid leevendada. Möödunud neljapäeval peetud kõnes eitas Putin, et Moskva valmistub Ukrainas tuumarelva kasutama, see alandas pingeid, väidavad mõned ametnikud.

„Me ei näe selleks vajadust,” ütles Putin oma kõnes. „Sellel pole mõtet, ei poliitilist ega sõjalist.”

Pärast seda, kui Venemaa veebruaris Ukrainasse tungis ja märkimisväärseid kaotusi kandis, on Putin ise õhutanud kartusi, et ta võib tuumarelva kasutusele võtta.

Üks Euroopa ametnik ütles, et Putini kõnet peeti liitlaste seas osaks tema regulaarsest pingete kütmise mustrist, jälgides Lääne ja oma avalikkuse reaktsiooni ning seejärel astudes samme olukorra rahustamiseks.

Venemaa viis eelmisel nädalal läbi iga-aastase sõjalise õppuse, katsetades tuumarakette. USA kaitseminister Austin ütles, et USA ametnikud ei usu, et need manöövrid olid „mingi kattevari”, mille eesmärk oli kasutada Ukraina vastu taktikalist tuumarelva.

Washingtonis väidavad USA valitsuse ametnikud, et nad ei usu endiselt, et Putin plaanib kasutada taktikalist tuumarelva või isegi räpast pommi.

„Me ei ole näinud midagi, mis sellele viitaks, et Putin oleks otsustanud kasutada räpast pommi,” ütles Austin eelmisel neljapäeval Pentagonis ajakirjanikele. Ta ütles, et isegi jutt tuumarelvade kasutamisest on „ohtlik”.

Kuid ta ütles, et USA valitsus on „kindlasti mures eskaleerumise pärast”, nagu see on olnud alates sõja algusest.

„See oleks esimene kord, kui tuumarelva kasutatakse üle 70 aasta,” ütles ta. „Kui see juhtuks, oleme algusest peale selgelt öelnud, et rahvusvaheline üldsus näeb väga märkimisväärset vastust.”

Bideni administratsiooni ametnikud on vankumatult keeldunud avalikult kirjeldamast, milline see reaktsioon oleks, kuid president on teatanud, et tal ei ole plaanis Ameerika tuumarelvaga kätte maksta.

„Ma olen see mees, kes annab oma ülemusele soovitusi, mida ja kuidas me peaksime tegema, ning seega tagan, et tal on usaldusväärsed vahendid, mis on meie tegevuse osas tegelikult tõhusad,“ ütles Austin ilma öeldut täpsustamata.

Putini jaoks on väiksema võimsusega taktikalise tuumarelva kasutamine Ukrainas keerulisem kui strateegilise relva, nagu mandritevahelise ballistilise raketi tulistamine. Taktikalise tuumarelva liigutamine ei seisne lihtsalt käsu andmises ja kahe inimese võtmete keeramises.

Olemas on praktilised sammud, mille elluviimiseks hoiatataks Vene komandöre, sealhulgas kuidas maandada ohtu plahvatusalal viibivate Vene sõjaväelaste jaoks.

„Kui Kremlilt on käsk, ei saa see lihtsalt võluväel juhtuda,” ütles eelmisel nädalal antud intervjuus USA erukindral Peter Zwack, kes oli aastatel 2012–2014 Ameerika kaitseatašee Moskvas.

Sõja algusest peale on Ameerika luureagentuurid otsinud märke selle kohta, et Putin astub ettevalmistavaid samme tuumarelva kasutamiseks, nagu näiteks etteteatamata tuumaõppused või strateegiliste jõudude valmidusse panemine.

Kuid Ameerika ametnikud ütlesid, et hoiatussüsteemid selliste sammude tuvastamiseks on puudulikud ja et pole mingit garantiid, et sõjaväe- või luureametnikud suudavad Valget Maja palju ette hoiatada. See on üks põhjus, miks Venemaa arutelude luureandmeid sellise huviga jälgiti.

Kõrgetasemeliste tuumaarutelude käigus kaalub Venemaa sõjavägi, mis võib ajendada Moskvat taktikalist relva kasutama. Ja kõik täiendavad intensiivsed arutelud kõrgemate juhtide vahel tuumarelva kasutamise üle on asi, mille pärast Ameerika ametnikud on sügavalt mures olnud – eriti kui Venemaa armee peaks Ukraina lõunaosas kokku kukkuma.

Hirm tuumarelva kasutamise üle on pärast Ukraina edukat vasturünnakut septembri alguses pidevalt kasvanud.

Sellest ajast peale on Putin astunud samme konflikti laiendamiseks – nõudnud mobilisatsiooni, annekteerinud Ukraina territooriumi, osalenud otsesemalt sõja planeerimisel ning kiitnud heaks kampaania rünnata ja halvata Ukraina elektrivõrku tiibrakettide ja Iraani droonidega.

Need sammud ei ole aga Venemaa jaoks sõja käiku muutnud ning Ukraina väed jätkavad edasiliikumist kirde- ja lõunarindel.

Siiski võivad mõned neist sammudest, nagu vägede juurde toomine, avaldada lahinguväljal suuremat mõju järgmise aasta alguses.

Ametnikud eeldavad, et intensiivsed võitlused jätkuvad ka järgmisel kuul, kuid porised tingimused ja külmenev ilm lähinädalatel võivad sundida pausi tegema kuni järgmise aasta alguseni.

Kommentaarid
(Külastatud 4,173 korda, 1 külastust täna)