Üllatav avastus: soomlaste toidulauale jõudev lõhe kasvatatakse haigeks – mida see tähendab?

Lõhekasvatusest on saanud Norra riigi jaoks miljardiäri. Soomes süüakse keskmiselt 4 kilo Norra lõhet elaniku kohta aastas. Sellele on kaasa aidanud sushibuum.

Norra hakkas lõhet esialgu müüma Jaapanisse 1980ndatel aastatel. Pärast seda on lõheäri teinud läbi kiire kasvu, vahendab Yle.

Norra on reklaaminud lõhet kui keskkonnasõbralikku ja eetilist toodet. Reaalsus on aga selle äri telgitagustes palju süngem.

Kasvanduses toodetud lõhe saab oma ilusa punaka värvi toidule lisatud värvainest. Kasvandustes on värvipaletid, mille hulgast valitakse kalale sobiv värv. Metsik lõhe sööb krevette, mis annavad kalalihale punaka tooni.

Norra on maailma suurim lõhetootja ja Bergenit kutsutakse lõhepealinnaks. Keskkonnaaktivistid on mures lõhekasvatuse pärast.

Norra keskkonnaorganisatsiooni Natur og Ungdomi hinnangul pole lõhekasvatus jätkusuutlik. See mõjutab bioloogilist mitmekesisust. Organisatsiooni liikmed söövad kurgi- ja avokaado-sushit, kuna lõhe ei kannata kriitikat.

Lõhed kasvatatakse Norra fjordides olevates võrk-basseinides. Need basseinid on avatud, mistõttu satub osa kalade söödast ja väljaheidetest merre. Basseinide lähedal on merepõhi kohati välja surnud.

Basseinides elavad kalad otsivad kontakti metsikute kaladega ja nõnda ohustatakse metsikute lõhede populatsiooni. Ühes basseinis võib olla 100 000 kala ja haigused levivad seal kiiresti.

Kasvanduse kalade hukkumise peamine põhjustaja on lõheparasiit. Neid leidub ka vabas looduses, aga basseinides paljunevad nad pandeemiliselt. Parasiite püütakse peletada mürgitamisega. Parasiite ei taheta lasta metsikute kalade ligi, seetõttu on fjordide vette lastud aastakümneid ravimeid.

Parasiite peletatakse ka vesinikülihapendi (vesinikperoksiid) abil, millega valgendatakse juukseid.

Mürgid aga enam ei toimi, samuti ravimid. Nüüd kasutatakse parasiitide tõrjeks mehaanilisi vahendeid. Need aga tekitavad kaladele haavandeid ja vigastusi. Samuti on kalad stressis ja surevad massiliselt.

Igal aastal sureb basseinides ligi 50 miljonit kala. Neid ei saa enam poes müüa.

Lõhe süda ei kannata mehaanilist parasiiditõrjet. Kasvanduste lõhede süda on kahjustatud stressi tagajärjel.

Väidetakse, et lõhest on saanud kalakasvatuse must lammas. Põhjuseks on kasumi maksimeerimine.

Kalakasvatajad väidavad aga, et suremus pole kõrgem kui teistes sektorites. Näiteks kanu sureb rohkem kui lõhesid.

Norra keskkonnaorganisatsioonid on hakanud nõudma suletud basseine. Lõhekasvatajad aga pole sellest huvitatud kõrgemate kulude tõttu.

Maailma keskkonnaorgansiatsioon WWF soovitab tarvitada kohalikku kala. Soomes on need rääbis, räim ja särg. Samuti on parem lahendus Soomes kasvatatud lõhe kui Norra lõhe.

 

Kommentaarid
(Külastatud 1,524 korda, 1 külastust täna)