Ukraina suurima eraenergiaettevõtte juhi sõnul peaksid inimesed kaaluma riigist lahkumist, et vähendada nõudlust elektri järele.

„Kui nad leiavad alternatiivse elukoha veel kolmeks või neljaks kuuks, on see süsteemile väga kasulik,” ütles energiafirma DTEK tegevjuht Maksim Timtšenko BBC-le.

Venemaa rünnakud on kahjustanud peaaegu poolt Ukraina energiasüsteemist. Miljonid inimesed on ilma elektrita olukorras, kus temperatuur talvel langeb.

Nii plaanipärased kui ka ettenägematud elektrikatkestused on muutunud tavaliseks paljudes Ukraina piirkondades, kuna Venemaa sihib regulaarseid raketirünnakuid energiataristu teatud osadele.

Käesoleva nädala alguses väitis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et löögid olid „tagajärg” Ukraina keeldumisele Venemaaga läbirääkimistest.

Timtšenko, kelle ettevõte varustab elektriga rohkem kui veerandit Ukrainat ütleb, et süsteem muutub iga Venemaa rünnakuga vähem töökindlaks ja elektritarbimise vähendamine on selle töös hoidmise võti.

Valitsus on kutsunud inimesi üles piirama kodumasinate, näiteks pliitide ja pesumasinate kasutamist.
Timtšenko selgitas, et kahjustatud energiasüsteem ei suuda endiselt toota praeguste vajaduste rahuldamiseks piisavalt elektrit, nii et igasugust kasutuse vähendamise viisi – sealhulgas riigist lahkumist – tuleks vaadelda kui Ukraina abistamist võidu saavutamiseks sõjas Venemaa vastu.

„Kui tarbida vähem, siis on vigastatud sõduritega haiglatel elektrivarustus garanteeritud. Nii võib seletada, et vähem tarbides või lahkudes panustatakse ka teistesse inimestesse.”

Venemaa rünnakud Ukraina taristu vastu suurenesid pärast mitmeid tagasilööke lahinguväljal, sealhulgas Ukraina suurt vasturünnakut Harkivi piirkonnas ja territoriaalset võitu riigi lõunaosas, mis viis lõpuks Hersoni linna tagasivallutamiseni.

Kuna temperatuurid on Ukraina mõnes osas juba alla nulli, on mure, et miljonid inimesed jäävad kogu talveks elektrita ja kütteta.

Siiani on elektrikatkestused piirdunud üldiselt mõne tunniga, kuid Venemaa jätkuvad rünnakud võivad kaasa tuua pikemaid vooluta perioode. Samuti muutub raskemaks kahjustatud taristu parandamine.

„Kahjuks on meil seadmed ja varuosad otsa saanud… Seetõttu pöördume oma partnerite, riigiametnike, ettevõtete ja seadmete tootjate poole, et nad aitaksid meid varustuse kohesel tarnimisel,” ütles Timtšenko.

Probleemiks on osutunud ka Venemaa ajaloolised sidemed Ukrainaga – sealhulgas energiasüsteemi arendamisel.

„Nad olid kolleegid, nüüd on nad vaenlased,” ütles Timtšenko. „Nad annavad kõik teadmised Venemaa sõjajõududele, koolitavad neid, seavad väga konkreetseid sihtmärke, tunnevad suurt osi meie võrgust või elektrijaamadest.”

Vaatamata raskustele jätkavad Ukraina insenerid tööd mõnes riigi kõige ohtlikumas osas, riskides oma eluga, et linnad uuesti võrku ühendada.

Ukraina kaitseministeerium teatas tänase laupäeva, 19. novembri varahommikul, et Hersoni raudteejaam on esimene hoone linnas, kus on elekter.