Soome asjatundjad: talv võib tuua muutusi Ukraina sõtta – perspektiiv on sünge

Eelolev talv toob Ukrainale palju väljakutseid nii tsiviilisikute kui ka sõdurite jaoks. Soome Aleksandri instituudi külalisteadur, sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ütleb, et vaatab tulevikku raske südamega.

Ukraina jaoks tundub pilt sünge, kui Venemaa suudab jätkata rünnakuid energiataristu vastu, märgib Käihkö.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles paar nädalat tagasi, et Venemaa järjest hoogustunud rünnakud hävitasid veidi enam kui nädalaga umbes kolmandiku Ukraina elektrijaamadest, vahendab Ilta-Sanomat.

Jyväskylä ülikooli julgeoleku ja strateegilise analüüsi professor, erukolonel Martti J. Kari nõustub: talv saab olema Ukraina tsiviilisikute jaoks väljakutseid pakkuv. Korterid on külmad, süüa ei saa teha, ühistransport ei pruugi sõita, loetleb Kari.

Oluliselt raskeneb ka võimalik tsiviilisikute kiire evakueerimine.

Talv muudab maastiku mudaseks ja pehmeks, mistõttu on raske liikuda. See kehtib ka tsiviilelanike kohta. Endine luurekolonel Kari tuletab meelde, et Ukraina on suuresti väga tasane stepp ja põld. Eriti lõunas, mis on üks suur viljapõld, mida jõgi lahutab. Põhjas on rohkem metsi, aga muidu on maa tasane.

Venemaal on võime jätkata energiataristu ründamist, ütleb Ilmari Käihkö. Venemaa kasutab oma rünnakutes Iraanist hangitud droone, mida Ukraina hinnangul on Venemaal umbes 200. Ukraina õhutõrje ei ole sugugi piisav, samuti on raske ette kujutada, et nad saavad teistelt riikidelt nii palju õhutõrjeabi.

Probleeme tekitab ka droonide madal hind. Võimalik, et õhutõrje maksab rohkem kui droonid, ütleb Käihkö ja lisab, et ühe drooni hind jääb 20 000 ja 50 000 euro vahele. Ukraina peaks kasutama õhutõrjet, eriti rakettide vastu, aga droonide puhul tuleb mõelda, kas võib osa neist läbi lasta.

Ukraina on öelnud, et suudab alla tulistada umbes 70-85 protsenti droonidest. Droonid on hävitanud Ukraina elektrijaamu. Milline on Ukraina võime elektrijaamu remontida? Kui need hävivad, ei saa neid parandada, vaid need tuleb täielikult uuesti üles ehitada, märgib Käihkö

Elekter on inimeste jaoks põhivajadus. Paljud majad on hävinud ja inimesed on ära kolinud. Käihkö nendib, et elektrikatkestused ja elektripuudus mõjutavad paljusid asju. Lapsed ei saa koduõppel õppida, kaugtöö pole võimalik ja see mõjutab ka majandust.

Kui Venemaa droonirünnakud jätkuvad viimase aja tempos, on sellel Käihkö hinnangul kaugeleulatuvad tagajärjed. Humanitaarkriis jätkub ja inimesed võivad hakata liikuma lääne poole, kus hävingut on vähem. Osa põgeneb ka Ukrainast EL-i riikidesse ja kindlasti saabub Soome veel põgenikke.

Ja see muutub ka meie probleemiks, sest meil on moraalne kohustus aidata Ukraina põgenikke, tunnistab Käihkö. Küsimusele, kas võib rääkida pagulaskriisist, vastab Käihkö, et jah, kui kogused on suured, ja loomulikult võib see nii juhtuda.

See variant sobiks Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kes üritab kõigi võimalike vahenditega lõhkuda Lääne ridu seoses Ukraina kollektiivse toetusega sõjale. Käihkö märgib, et Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu on kaudselt mõjutanud ka Soomet, kuna Soome on osa Euroopa elektriturust.

Enne sõda ostis Soome energiat ka Ukrainast, kuid pärast sõja algust teatas Ukraina, et ei müü enam energiat väljapoole oma riigi piire. See omakorda mõjutab Soome varustuskindlust, energiahindu ja võib sellega kahandada valmisolekut Ukrainat toetada.

Milline saab olema talve mõju sõjategevusele? Käihkö sõnul mõjutab talv sõda nii, et Venemaa tahab oma positsiooni hoida ja oodata kevadet, mil saab üksuseid juurde tuua.

Putin ütles 17. oktoobril, et Venemaa osaline mobilisatsioon kestab paar nädalat. Seni pole Putini suust ametlikku otsust mobilisatsiooni lõpetamise kohta tulnud, kuigi kaitseminister Sergei Šoigu on andnud mõista, et mobilisatsioon on lõppenud.

Vene võimud üritavad rahvast rahustada, kuid nad võivad igal ajal värvata vägesid juurde ja loomulikult viia ajateenijaid Ukrainas anastatud aladele.

Sõjateadlane Käihkö peab oluliseks eristada mobilisatsiooni elluviimine ja selle mõjud. Sõdurite värbamise üle on lihtne naerda, aga sõjalist efekti pole veel näha. Kui Venemaa on tõesti mobiliseerinud 300 000 sõdurit, siis jah, see on tohutu arv ja mõjutab jõuliselt Ukraina edusamme, kuigi Ukrainasse on jõudnud võib-olla kolmandik mobiliseeritutest.

Venemaa peamised probleemid on sõjas vanad tuttavad asjad. Struktuursed probleemid, halb varustamine, halb juhtimine, halb strateegia ja kõik see ei paranda moraaliprobleeme, mis seal esinevad.

Samas, ükskõik kui kogenematu sõdur ka poleks, võib talle alati öelda, et mingu püssiga oma kohale ja tulistagu ukrainlasi, märgib Käihkö. Ta lisab, et Venemaa ei kasuta mobiliseerituid keeruliste ründelahingutes. Suurem osa neist saab väljaõppe Venemaal ja kevadel kavatsetakse neist ilmselt uued üksused moodustada.

Nii Kari kui Käihkö on ühel meelel, et Ukraina loodab sõjategevusega jätkata juba praegu, Venemaa aga eelistab oodata kevadet ja vägede lisandumist. Ukraina kiirustab territooriumide tagasi vallutamisega, Venemaa funktsioon on aga kevadeks rindejooned stabiliseerida, ütleb Käihkö.

Talv sobib paremini kaitsvale poolele, kelleks on hetkel Venemaa. Külmad talveolud raskendavad nii logistikat kui ka isikkoosseisu liigutamist. Kõik sõjalised operatsioonid võtavad rusikareeglina talvel kaks korda rohkem aega, ütleb Käihkö.

Veel märgib Kari, et talvel läheb eelis kaitsvale poolele ehk Venemaale. Puudelt langevad lehed ja seetõttu ei paku puud enam kaitset droonide, satelliidipiltide ja muude õhulöökide eest, kirjeldab Kari Venemaa huve. Teisalt võimaldab päeva pikem pime periood paremat kaitset ja ka vägede liigutamist, mis omakorda annab ründajale paremad võimalused.

Liikumisvõimaluste vähenemisega suureneb tankide asemel maavägede tegevus. Talv ei peata operatsiooni, kuid muudab sõja rütmi. Suurtükiväele talv mõju ei avalda, sest neid saab liigutada ka kehvema ilmaga.

Kari tuletab meelde, et mõlemad pooled kasutavad valdavalt Vene tehnikat, mis on samuti talve arvestades tehtud. Teisest küljest on muu varustus, näiteks soe riietus küsimärk, eriti Venemaal.

Kuidagi imelik tundub, kui Vene relvajõududel talvevarustust poleks, ütleb Kari. Teisalt peab ta seda varianti täiesti võimalikuks. Korruptsioonil võib olla oma osa selles, et talvevarustus on nö soetatud, kuid loodetakse, et ei satuta kunagi olukorda, kus peab seda kasutama. Sest varustuse jaoks ette nähtud raha on läinud kellegi taskusse. Venemaal on vargused väga levinud. See pilt kirjeldab hästi kogu Venemaa tegevust sõjas.

Kari märgib, et Lääs on andnud Ukrainale lisaks relvastatud abile ka talveks sobivat sooja varustust.

Käihkö leiab, et poliitikal on suur osa selles, miks sõjategevuse venitamine Putinile ja Venemaale sobib. Euroopa riikides on ees valimised, USA-s on vahevalimised. Putin üritab Lääne ühtsuse ridu murda.

Kui Ukrainat on vaja muudkui toetada, võib mõni riik tunda, et nende toetus on mõttetu, kui edasiminekut ei toimu. Käihkö toob välja, et Soomes ja laiemalt Läänes on fookuses pigem Ukraina õnnestumised ja Venemaa ebaõnnestumised, mis võivad tekitada „soovmõtlemist” tegeliku olukorra suhtes. Keskendutakse asjadele, mis meeldivad, kuid kas need kehtivad kõikidel juhtudel. Näiteks mõnes piirkonnas võivad väed olla hästi varustatud, teises aga hullemini, viitab ta Venemaa mobilisatsioonile.

Käihkö märgib, et tahab seda öelda üldise tähelepanekuna, kuna sõjast pidevalt räägitakse. Loomulikult on Ukrainal lootust, võtab Käihkö oma arvamuse kokku.

Kommentaarid
(Külastatud 12,104 korda, 1 külastust täna)