Venemaa gaasifirma Gazprom on kevadest saati nõudnud torugaasi eest gaasimakseid rublades, millega Soome ei nõustunud ja gaasi tarnimine seiskus. Olukord võib peagi muutuda ning Soome riiklik gaasifirma Gasum on seotud rangete lepingutega.

Soome ja Venemaa vahelises torus pole gaasi voolanud kevadest saadik, vahendab Yle.

Vene riigifirma Gazprom nõudis toona gaasimakseid rublades. Seda ettevõte tegigi, kuigi ostja, Soome riigifirma Gasumiga sõlmitud lepingus on kokku lepitud maksed eurodes.

Gasum rublamaksetega ei nõustunud, vaid viis lepingu vahekohtusse. Rublamaksete põhjendusele tuginedes katkestas Gazprom mai lõpus gaasitarned.

Ka pärast seda on tankeritel Soome veetud Vene gaasi LNG ehk veeldatud maagaasina – seda kogu Venemaa algatatud sõja vältel. Vedelgaasikaubanduse ja selle tuleviku juurde tuleme hiljem tagasi.

Gasumi algatatud vahekohtumenetlus on võimalus lahendada ettevõtete vahelisi vaidlusi ilma asjaga päris kohtusse viimata, kus menetlusajad on pikad.

Nüüd on vaidluse lahendus lähenemas. Gasum andis Ylele teada, et vahekohtumenetluse lahendamine on jõudmas lõpule novembrikuu jooksul.

Vahekohtu otsused võivad olla üllatavad.

Kui vaidlus laheneb nii, et ettevõtete vaheline leping loetakse kehtivaks, kuid Gazpromil lasub kohustus võtta vastu euromakseid, on Gasum sunnitud torugaasi edasi ostma.

Gasum ei võta lahenduse osas seisukohta enne, kui see on valmis. Ettevõte nõustub aga kinnitama, et „teoreetiliselt” võidakse sundida gaasi ostmist jätkama.

Gasumil ja Gazpromil on varasemast pikaajaline nn võta või maksa leping. Sellise lepingu puhul on ostja kohustatud kas ostma teatud eelnevalt kokkulepitud koguse gaasi või selle eest tasuma, isegi kui tarnet ei toimu. Energiakaubanduses levinud võta või maksa lepingute eesmärk on tagada lepingupooltele, et energia saab müüdud ja ostetud.

Sarnane leping sundis näiteks Helsingi energiafirmat Helen jätkama Venemaa kivisöe ostmist. Teine variant oleks olnud, et Helen maksab Venemaale, aga kivisüsi jääb Venemaale.

Gasum võib seista silmitsi torugaasi puhul sarnase olukorraga.

Gasum saab ühepoolselt lepingust taganeda vaid juhul, kui esineb nn force majeure ehk vääramatu jõud, mis võimaldaks lepingust taganeda.

Piisab, kui Soome riik oleks pannud gaasi embargo nimekirja kas EL-i koosseisus või oma otsusega. Ometi ei ole gaas EL-i sanktsioonide nimekirja kantud ja Soome ei ole kehtestanud oma riiklikke sanktsioone Venemaa vastu.

Mida teeb Gasum, kui Gazprom on vahekohtu otsusega kohustatud jätkama torugaasi eurodes müümist ja Gasum jätkama ostmist vastavalt lepingule?

Ühtegi otsust ei ole tehtud nii või teisiti. Kõigepealt vaatame, milline on vahekohtu tulemus ja pärast seda antakse olukorrale hinnang, vastas Gasumi vastutus- ja kommunikatsioonidirektor Olga Väisänen.

Praegu on see kõik vaid ennustamine ja paljuski vaid mis siis, kui olukord.

Gasum märgib, et vahekohtus lahendatakse lisaks valuutavaidlusele ka muid küsimusi, mis võivad mõjutada lahendust ja lepingu võimalikku jätkamist. Ettevõte ei ütle, mida teised küsimused puudutavad.

Venemaa Gazprom seevastu võib lihtsalt keelduda vahekohtu otsust täitmast.

Pole mingit garantiid, et Venemaa tunnistab vahekohtus tehtud otsuseid. Venemaa on seda varemgi teinud, ütleb Turu ülikooli majanduskõrgkooli rahvusvahelise äri professor Kari Liuhto.

Lisaks võib Gazprom püüda ise lepingust taganeda, üritades tugineda vääramatule jõule. Gaasi eest rublades tasumise nõue tuli algselt Venemaa administratsioonilt.

Venemaa võib reageerida vähemalt kahel viisil, kui vahekohus kohustab Gazpromi jätkama gaasi eksportimist Soome, ütleb Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi Venemaa keskkonnapoliitika professor Veli-Pekka Tynkkynen.

Esiteks võib Venemaa jätkata gaasitarnete piiramist nagu enamikule Euroopast. Idee on muuta eurooplaste igapäevaelu külmaks ja keeruliseks, et mõni riik tahaks naasta Venemaa energia ostmise juurde.

Venemaa gaas jõuab torustike kaudu endiselt näiteks Ungarisse ja Itaaliasse, kus nõudlus gaasi järele on suur.

Gaasi tähtsus Soome energiasüsteemis on selgelt vähem oluline kui näiteks Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Gaasi kasutatakse peamiselt tööstuses ja transpordis, kuid isegi tööstuses on suudetud gaasikasutust asendada muude allikatega. Inkoo sadamasse saabuv ujuv LNG terminal täidab suures osas Venemaa torugaasi lõppemisest tekkinud tühimiku.

Teine võimalus on Tynkkyneni sõnul see, et Venemaa hakkab Soomele torugaasi tarnima. Nii püüab Venemaa destabiliseerida Euroopa ühist sanktsioonide rinnet, pannes riigid erinevasse olukorda. Vaevalt on gaasinäljas riikide kodanikud õnnelikud, kui Vene gaas naaberriiki voolab.

„Venemaa võib mängida Euroopa ja Soome vastu väikeste mõrade tekitamiseks Euroopa ühtsuses,” ütles Tynkkynen. Ta märgib, et energia on peamine relv, millega Venemaa püüab Euroopa riikide vahele kiilu lüüa.

Selles mõttes teeb murelikuks, et gaasisanktsioonide osas pole suudetud otsust langetada, kuigi Venemaa on juba gaasitorusid õhku lasknud, lisab Tynkkynen.

Rublades maksmise nõue, mille alusel on gaasitarned peatatud, kehtib ainult torugaasile. LNG-d ehk vedelgaasi on Soome toodud tankeritega kogu sõja vältel.

Ka Gasumi LNG leping on võta või maksa. Gasum peaks seega LNG eest tasuma, isegi kui ta gaasilasti vastu ei võta.

LNG leping on pikaajaline, kuid selle täpset kestust ettevõte ei ütle. „Näiteks selle aasta lõpus see ei lõpe”, ütleb Olga Väisänen.

Nagu torugaasi kaubanduses, eeldab LNG-leppest taganemine EL-i või Soome enda poliitilist otsust.

Soome Euroopa ja omandijuhtimise minister Tytti Tuppurainen ütles augustis Helsingin Sanomatele, et LNG ostmine Venemaalt tuleb lõpetada. Samas pole Soome seisukoht Venemaa sanktsioonide osas muutunud. Soome nõuab ühiseid EL-i sanktsioone ega kehtesta oma riiklikke sanktsioone.