Ukraina pealinna Kiievi ametnikud väidavad, et koos Venemaa rakettide poolt tugevalt kahjustatud elektrivõrgu korrashoidmisega on nad hakanud valmistuma varem mõeldamatuks variandiks: täielikuks elektrikatkestuseks, mis nõuab linna jäänud umbes kolme miljoni elaniku evakueerimist.

Olukord on juba väga hull, kuna 40 protsenti Ukraina energiataristust on kahjustatud või hävinud. Kiievi munitsipaaltöötajad rajavad 1000 sooja varjendit, mis võivad toimida punkritena, samal ajal kui insenerid püüavad parandada pommitatud elektrijaamu ilma vajaliku varustuseta, vahendab New York Times.

Elektrivõrgu täieliku kokkukukkumise vältimiseks teatas Ukraina riiklik energiaettevõte laupäeval, et jätkab seitsmes piirkonnas elektrikatkestuste tegemist.

Tohutu koormus Ukraina elektrivarustusele on tingitud Venemaa vägede laialdasest kriitilise tähtsusega energiataristu pommitamisest üle kogu riigi – taktika, mida analüütikute väitel kasutab Venemaa president Vladimir Putin, kuna tema väed on kannatanud korduvate tagasilöökide käes lahinguväljal.

Venemaa rünnakute tekitatud kahju on toonud Ukraina tsiviilelanikele kaasa uusi kannatusi ja sundinud ametnikke arvestama võimalusega, et täiendavad kahjud võivad muuta põhiteenuste osutamise võimatuks.

„Me mõistame, et kui Venemaa jätkab selliseid rünnakuid, võime kaotada kogu oma elektrisüsteemi,” ütles Kiievi linnavalitsuse julgeolekudirektor Roman Tkatšuk ühes intervjuus linnast rääkides.

Pealinna ametnikele on öeldud, et tõenäoliselt teatatakse neile vähemalt 12 tundi ette, kui võrk on kokkukukkumise äärel. Kui asi jõuab selleni, ütles Tkatšuk, et „hakkame inimesi teavitama ja paluma neil lahkuda.”

Vähemalt praegu on olukord veel kontrolli all ja puuduvad viited sellele, et suur hulk tsiviilisikuid oleks Kiievist põgenemas, ütles ta. Kuid see muutub kiiresti, kui elektrile tuginevad teenused peatuvad.
„Kui elektrit pole, siis pole vett ega kanalisatsiooni,” ütles ta. „Seetõttu võtavad riigi valitsus ja linnavalitsus praegu kasutusele kõik võimalikud meetmed meie elektrivarustuse süsteemi kaitsmiseks.”

Talve lähenedes valmistab linn ette 1000 sooja varjendit, mis suudavad kaitsta tsiviilelanikke ka Vene rakettide eest. Enamik neist on haridusasutustes, kuid võimud on palunud, et nende täpset asukohta ei avaldataks, et need ei muutuks lihtsateks sihtmärkideks.

Ühes koolis on kelder täidetud pudeliveega; on sisse seatud ajutised klassiruumid; ja tuletõrjeauto on kohe auditooriumi ees. Katastroofideks valmisoleku komplektide virnast teisel pool saali on karm meeldetuletus normaalsusest, mida kool kunagi nautis: suur Minnie-hiire plakat.

Kui Venemaa korraldas esmaspäeval enam kui 50 tiibraketiga rünnaku, tulistati enamik neist alla, teatasid Ukraina ametnikud. Aga need, mis läbi läksid, tabasid elektrijaamu ja alajaamu, jättes tuhanded inimesed kohe elektrist ilma.

Reedel tabas Venemaa järjekordne rünnak inimeste kodudesse elektrit jagava ettevõtte hallatavat rajatist. See oli 12. tabamus energiarajatise pihta viimase kuu jooksul, teatas ettevõte.

Kogu linnas töötasid insenerid kahjustatud elektritaristu parandamise nimel, vaatamata sellele, et neil pole võimalust hankida sadade miljonite dollarite väärtuses seadmeid, mida neil oleks vaja võrgu täielikuks taastamiseks. Tulevaste rünnakute tekitatud kahju vähendamiseks kaitsevad nad elektrijaamu müüridega.

Ukraina riiklik elektriettevõte Ukrenergo kinnitas laupäeval elektrikatkestuste jätkamise vajadust, öeldes, et need on vajalikud „võrkude koormuse vähendamiseks, elektrisüsteemi jätkusuutliku tasakaalustamise tagamiseks ja korduvate õnnetuste vältimiseks pärast seda, kui Venemaa raketi- ja droonirünnakud kahjustasid elektrivõrke”.

Katkestused puudutavad pealinna Kiievit ja selle ümbrust ning Tšernihivi, Tšerkassõ, Harkivi, Poltaava, Sumõ ja Žõtomõri piirkondi, teatas energiafirma.

Ukraina lääneliitlased on suurendanud oma lubadusi pakkuda riigile rohkem õhutõrjet. Kuid nende paika panemine on olnud keeruline ja vastuseis abipüüdlustele on Läänes suurenemas, kuna paljud riigid seisavad silmitsi omaenda majandusliku kaosega.

Kuid USA ja Euroopa juhid on seni püsinud kõigutamatutena.

President Joe Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles reedel visiidi ajal Kiievis, et Washingtoni toetus Ukrainale on endiselt tugev ja abi jätkub ka pärast vahevalimisi.

„Ma olen kindel, et USA toetus Ukrainale on vankumatu ja kindel,” ütles Sullivan ajakirjanikele presidendi kantseleis liivakottidega vooderdatud konverentsiruumis.

Seda lubadust kinnitas reedel USA kaitseministeerium, et ta loob uue väejuhatuse, mis jälgib, kuidas USA ja selle liitlased Ukraina sõjaväge koolitavad ja varustavad.

Samuti teatati uuest 400 miljoni dollari suurusest julgeolekuabi paketist, mis tõstab USA poolt Ukrainale pärast Venemaa sissetungi algust antud sõjalise abi suuruse 18,9 miljardi dollarini.

USA kaitseministeeriumi Pentagoni uued tarned näitavad, et USA eeldab, et oht, mida Venemaa Ukrainale ja tema naabritele kujutab, püsib veel aastaid, ütlesid USA praegused ja endised kõrged ametnikud.

Eile laupäeval, 5. novembril tunnistas Iraani välisminister esimest korda, et tema riik on saatnud Venemaale ründedroone, kuigi tema sõnul saadeti need kohale enne Moskva sissetungi Ukrainasse.

Ukraina ja Lääne ametnike sõnul on Venemaa kogu sõja vältel, kuid eriti viimastel nädalatel kasutanud Iraanis toodetud droone, et anda Ukraina linnadele laastavaid lööke.

Iraan on eitanud droonide saatmist Venemaale kasutamiseks Ukrainas ning Kreml on eitanud Iraani droonide kasutamist tsiviilelanike ründamiseks. Rahvusvahelised üleskutsed Venemaa vastutusele võtmiseks on kasvanud, kuna Venemaa on sooritanud korduvaid surmavaid rünnakuid.

Euroopa Liit ja Suurbritannia kehtestasid Iraanile ründedroonide tõttu uued sanktsioonid ning USA kaalub oma sanktsioonide kehtestamist lisaks tuumarelvastuse tõttu juba kehtestatud sanktsioonidele.

Iraani riikliku uudistemeedia teatel lükkas Iraani välisminister Hossein Amir Amirabdollahian laupäeval tagasi lääneriikide süüdistused, et Iraan on varustanud Venemaad Ukrainas kasutamiseks mõeldud droonidega.

Kõnealused tarned toimusid mitmeid kuid enne sissetungi, ütles hr Amirabdollahian. Ta ei andnud mingeid üksikasju pakutavate droonide tüüpide ega numbrite kohta.

Avaldus näis olevat püüd kaitsta Iraani lääneriikide veelgi suuremate sanktsioonide eest kui need, mis on juba riigi majandust põhjalikult nõrgestanud.

Kuid tõenäoliselt ei muuda see arusaama Lääne pealinnades, et Iraan toetab Venemaa sõjategevust.

USA praegused ja endised ametnikud on öelnud, et Iraan on saatnud Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladele instruktorid, et aidata Vene vägedel droone juhtida. Selline koostöö rõhutab, kuidas Iraani ja Venemaa vahelised sidemed on muutunud tugevamaks olukorras, kus Kreml on püüdnud korvata oma rahvusvahelist isolatsiooni.

Iraan on öelnud, et ei anna Ukraina konflikti kummalegi poolele sõjavarustust, kuid oli varem kinnitanud, et droonitehing Venemaaga on osa sõjalisest kokkuleppest, mis eelnes Ukraina sissetungile.