Vene asjatundja: Venemaa tegi Ukrainas valearvestuse ja seetõttu pole suutnud 8 kuu jooksul võitu saavutada

Venemaa tegi Ukrainas valearvestuse ja seetõttu pole suutnud 8 kuu jooksul võitu saavutada, ütles Vene riigitelevisioonis kohaliku poliitikakeskuse analüütik Viktor Oljevitš.

Oljevitš, kes õppis USA-s, kuid elab praegu Moskvas, seab kahtluse alla ka Venemaa väited, et Ukraina ehitab nn räpast pommi, seda vaatamata saatejuht Andrei Norkini vastupidistele väidetele, vahendab Daily Mail.

Kuigi Oljevitš on ka varem Vene ametlikku liini eiranud, on tema väljaütlemised sellegipoolest vapustav avalikkuses tehtud ebaõnnestumise tunnistamine.

Oljevitš tegi märkuse esmaspäeva õhtul, kui saatejuht Norkin küsis temalt telefonikõnede kohta Venemaa juhtkonna ning Ühendkuningriigi ja USA kolleegide vahel „räpase pommi” teemal.

„Ameeriklased helistasid meile,” märkis Norkin uhkelt, enne kui lisas: „Kuidas see välja näeb ja mis sellest võib tulla?”

Oljevitš ütles: „Nii on umbes see, kuidas see kõik välja näeb. Venemaa algatas sõjalise erioperatsiooni, arvestas oma jõudu valesti ja kaheksa kuud järjest ei suuda võita.”

„Samal ajal kurdame ja oleme ärritunud, et meie vastased – samad riigid, kes tahavad Venemaad neutraliseerida, meid tükeldada ja hävitada – ei usu meid, ei toeta meid ega kuula,” märkis Oljevitš.

Norkin tulistas vastu: „Me ei kurda, me oleme nördinud, ma ütleksin.”

Kuid Olevitš jätkas: „Me võime olla nördinud ja vihast siniseks tõmbuda, kuid see ei lahenda kuidagi meie probleeme.”

Tulles niinimetatud räpase pommi juurde – radioaktiivse materjaliga täidetud laeng, mis Venemaa väitel plahvatab Ukraina omal pinnal – seadis Olevitš selle kahtluse alla.

„Kui on tõelist teavet, tõelisi tõendeid selle kohta, kus see räpane pomm asub, kus nad kavatsevad seda kasutada, [siis] kus on dokumendid?” küsis ta.

„Näidake dokumente – need provokatsioonid ei toimu ilma korraldusteta. Kui Venemaa sõjaväeluure käsutuses on kõik need andmed, on aeg need avalikustada,” rääkis Oljevitš.

Oljevitši kahtlused puudutavad Washingtoni ja Londonit, kes on mõlemad teatanud, et Venemaa väidete toetuseks puuduvad tõendid ning väide on tekitanud kahtlust, et Venemaa hakkab tegelikult ise kasutama aatomirelvi.

Oljevitši kommentaarid pole küll ainulaadsed, kuid on vaid käputäis sõjavastaseid proteste, mida Venemaa televaatajad on näinud pärast Putini algatatud sissetungi veebruaris.

Pervõi Kanali reporter Marina Ovsjannikova jõudis märtsis eetrisse sildiga, mis protesteeris sõja vastu ja süüdistas riigitelevisiooni vaatajatele valetamises.

Ja pensionil olev Vene polkovnik Mihhail Hodarenok on andnud aeg-ajalt närbuva hinnangu sõjaväe saavutustele.

Kuid vähemalt kuni viimase ajani oli täielikku kriitikat harva.

Kuid kuna Venemaa on nii põhja- kui ka lõunarindel tagasi löödud, on isegi Kremli tavapärased kaasajooksikud muutunud kriitiliseks.

Olles küll ettevaatlik, et Putinit otseselt mitte rünnata, on mitmed tuntud propagandistid sõjategevust tauninud ja vihjanud, et vastutavad isikud on ebapädevad.

Putini algne eesmärk oli veeta vaid paar päeva Ukrainas võideldes, et kukutada valitsus ja kinnistada Venemaa kui suurriigi võimsust.

Kuid selle asemel on Putin olukorras, kus tema sõjaväelased on lõksus kurnavas sõjas, mis on sõjaväge rängalt räsinud.

Ta ei ole seni suutnud saavutada ühtegi endale seatud eesmärki – Kiievi vallutamist ega Donbassi „vabastamist” – ja selle asemel püüab ta kinni hoida sellest, milline territoorium tal on õnnestunud vallutada.

Kuid isegi see jõupingutus ebaõnnestub, kui Ukraina edeneb läbi Harkivi põhjas ja idas Donbassi ning lõunas Hersoni poole.

Putini vägede ülemjuhataja Sergei Surovikin on öelnud, et olukord Hersonis on pingeline, ja vihjanud, et võib osutuda vajalikuks taganemine.

President Zelenski on avalikult öelnud, et tema sõjavägi kavatseb pressida kuni Krimmini – mille Venemaa annekteeris 2014. aastal – kus sõda lõpeb.

Kommentaarid
(Külastatud 688 korda, 1 külastust täna)