Talvine külm ilm ja lühemad päevad mõjutavad sõjas nii Ukraina kui Vene poole logistikat ning kahjustavad vägede tervist ja moraali.

Ukraina steppides läheneb talv. Kui temperatuur langeb, järgnevad jahedad vihmahood, mis pehmendavad teid ja põlde, muutes need mudaks, mis uputab mehi ja varustust. Siis tuleb külm ja lumi, mis teeb maa kõvaks, kuid muudab võitlemise raskemaks, vahendab Wall Street Journal.

Ukraina sõja mõlemad pooled seisavad silmitsi külmeneva ilma ja päevade lühenemisega, mis mõjutab vägede tervist ja moraali, vähendab relvade ja luuresensorite tõhusust ning mitmekordistab logistilisi raskusi sõdurite lahinguväljal hoidmisel.

„Maasõda on üldiselt väga raske. Talvesõda on kahekordne väljakutse,” ütles Kiievi valitsuse toetatud mõttekoja National Institute for Strategic Studies teadur Mõkola Bieliskov. „Suure pealetungi korraldamiseks on miinus 15 kraadi väljakutse mõlemale poolele.”

Talv tuleb raske. Moskva on alustanud rünnakuid Ukraina elektritootmis- ja soojusjaamade vastu, et vähendada ukrainlaste võitlustahet. Venemaa on asunud ka Euroopasse energiatarneid peatama, lootes, et sealsete valijate külma käes kannatamine ja ebamugavus veenab valitsusi Ukrainale toetust vähendama.

Halb ilm mõjutab mõlemat poolt ja tõenäoliselt aeglustub lahingute tempo, ütles Londoni Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi maasõja spetsialist Ben Barry. „Kuid kui kumbki pool tahab võidelda, võib jätkata võitlust.”

Ukraina on pöördunud Lääne toetajate poole talvevarude saamiseks. USA sõjavägi on saatnud kümneid tuhandeid komplekte külma ilma varustust, teatas Pentagon reedel ning Kanada, Bulgaaria ja teised Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmed saadavad tuhandeid esemeid. Kiievi ja teiste Ukraina linnade plakatid kutsuvad elanikke üles annetama raha, et hoida relvajõude soojas.

„Palju on tähelepanu pööratud talveriietusele, varustusele, mis võimaldaks neil ka terve talve töötada, generaatoritele, telkidele ja kõigele muule, mis on äärmiselt oluline, et Ukraina väed saaksid tegutseda ka kogu talve jooksul,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg pärast sel kuul toimunud kaitseministrite kohtumist Ukrainale antava toetuse teemal.

Venemaa toob kohale lisajõud, enamasti halvasti koolitatud, peamiselt meestest, kes on värvatud septembri lõpus alanud suurele mobilisatsiooni käigus. Venemaa kaitseministeeriumi avaldatud videotest on näha, kuidas president Vladimir Putinit näidatakse treeninglaagrites, kus ohvitserid demonstreerivad uutele värvatutele külma ilma varustust ning Kremliga seotud ajaveebide pidajad hoogustavad lisavarustuse ühisrahastuskampaaniaid.

Lääne ametnikud ütlesid, et Ukraina on tänu Lääne varustusele tõenäoliselt paremini varustatud kui venelased ja Ukraina sõdurid on paremini motiveeritud. Kuid kõiki Ukraina edusamme aeglustavad tõenäoliselt talveolud. Venemaal, millel on Lääne analüütikute sõnul vähe võimalusi edeneda, on territooriumi kaitsmisel lihtsam ülesanne.

Ühe riigi idasosas võitleva Ukraina üksuse ülem ütles, et talv muudab tema sõduritel enda varjamise palju raskemaks.

Ukraina idaosa sõda on suures osas suurtükisõda. Ukraina väed tulistavad ja liiguvad seejärel kiiresti teise kohta, teades, et Venemaa annab tõenäoliselt löögi sinna, kust tulistati. Lumel on ukrainlaste sõidukite jäljed Vene droonidele nähtavad ja nende abil saab kindlaks teha sõdurite liikumise koha. Kui sõdurid teevad lõket, on nad veelgi nähtavamad ja lehtede puudumine puudel paljastab neid.

„Me ei saa võidelda nii, nagu see oli kevadel ja suvel. Seda on palju raskem varjata,” ütles Bieliskov. „Mõeldakse välja uued strateegiad ja meetodid ning me võitleme uues reaalsuses.”

Kõige karmimad tingimused on novembris ja detsembri alguses – osa ajast, mida venelased kutsuvad „rasputitsaks” ehk ajal, mil teed lagunevad – mille järel muutub muda kõvaks pinnaseks ja on lihtsam liikuda kuni järgmise rasputitsani, kui talv annab teed kevadele.

„Kes paremini valmistub ja suudab seda olukorda enda kasuks ära kasutada, seda saadab edu,” ütles Bieliskov.

Venemaal on ütlus, et „kindral Talv” ja tema kaaslane „kindral Muda” tulevad Venemaale appi, nagu nad tegid seda möödunud sajanditel, et tõrjuda Napoleoni ja Hitleri vägesid Moskva all.

Ometi on seekord Venemaa pigem pealetungiv kui kaitsev armee. Kui Nõukogude Liit 1939.–1940. aasta talvel Soome tungis, olid soomlased külma vastu paremini varustatud kui sissetungijad ja nad tundsid paremini maastikku. Hilisemate hinnangute kohaselt olid Nõukogude Liidu kaotused soomlaste omast kümme korda suuremad, kuigi Soome lõpuks kapituleerus.

Talv võib anda võimalusi. Bielieskov toob näiteks Moskva lahingu 1941. aastal, kui muda külmus novembri teisel poolel, luues nii sakslastele kui ka nõukogude võimudele võimalusi, mida viimane paremini ära kasutas.

George Washington pööras iseseisvussõja võiduks brittide vastu, kui tema kurnatud väed ületasid 1776. aasta jõuluööl lumetormi ajal jäätunud Delaware’i jõe ja korraldasid järgmisel päeval Trentonis eduka üllatusrünnaku Hesseni palgasõdurite vastu.

Ukraina rahvuskaardi pataljoni Dnipro-1 ülem Juri Bereza ütles, et kõik tema juhitavad 1500 meest varustatakse talve saabudes varusaabaste ja soojade tekkega. „Talv tähendab eelkõige niiskeid saapaid ja sokke,” ütles ta. „Me peame selleks valmistuma.”

Bereza ütles, et tema mehed Ukraina idaosas Slovjanski äärelinnas on kaevanud kaevikute võrgu, kus on suur küttepuude varu ja laagriahjud.

Bereza on pidanud sõda Venemaa vastu alates 2014. aastast ja tõi välja erinevuse talve vahel Ukraina idaosas, kus temperatuur võib langeda miinus 20 kraadini, ja lõunas, kus talved kipuvad olema leebemad.

Bereza ütles, et mõlemad pooled võitlevad, kui temperatuur langeb ja maapind külmub, kuid usub, et venelased kannatavad rohkem. „Ainult reklaamides töötavad Vene seadmed 20 miinuskraadiga,” ütles ta. „Meie seadmed töötavad paremini, kuid tegelikult kõik aeglustub ning me vajame lisakütust ja õli, et meie seadmed ei puruneks.”

Kremli-meelsed blogijad on käivitanud ühisrahastuskampaaniad, et koguda annetusi Ukraina sõjaks mobiliseeritud vene meestele soojade riiete ostmiseks. „Meie poisid ei tohiks sellistest asjadest puudust tunda ja peaksid mõistma, et terve kodumaa on nende taga,” märkis blogija Juri Podoljaka 29. septembril edastatud videokõnes. Kaks nädalat hiljem märkis Podoljaka, et on kogunud 400 miljonit rubla (6,5 miljonit dollarit). „Meie laod osutusid tühjadeks,” lisas ta.

Üks sõjaväeblogija, kes kannab hüüdnime Kotenok Z ja peegeldab sageli Kremli huvisid, ütles, et Venemaa sõjalisi operatsioone hakkab peagi ilm oluliselt takistama. „Varsti jõuame rasputitsa, pakase ja sügisest talve ülemineku perioodi. See tähendab, et rindejoon stabiliseerub enamikus kohtades ja kaevikusõda jätkub,” märkis ta sel kuul.

„Oleme jõudmas nõrgenemise perioodi. Talv on tulekul. Päevad on lühemad, sajab vihma ja taevas on pilvine,” ütles Ukraina idaosas asuvate Vene vägede ülem Aleksandr Hodakovski 14. oktoobril uudisteväljaandele Komsomolskaja Pravda. „Ka vaenlane mõistab seda ja tundub, et üritab läbi murda viimastel soojadel ja kuivadel päevadel.”