USA-s on minemas vett vedama plaan kehtestada aasta lõpuks Vene naftale piirhind. Põhjuseks on asjaolu, et praegune turuhind on liiga kõrge ning paljud riigid pole nõus piirhinnaga kaasa tulema.

USA ametnikud on olnud sunnitud tagasi tõmbama plaani kehtestada Venemaa naftahindadele ülempiir, kuna investorid on skeptilised ja finantsturgudel on suurenenud risk seoses hinnakõikumiste ja keskpanga püüdlustega inflatsiooni taltsutada, vahendab Bloomberg.

Selle asemel, et pitsitada Kremli naftatulusid, kehtestades hindadele range piiri, mida oleks järginud ulatuslik riikide „ostjakartell”, lepivad USA ja Euroopa Liit tõenäoliselt leebemalt kontrollitud ülemmääraga kõrgema hinnaga kui varem kavandatud. Asjaga kursis olevate inimeste sõnul järgivad seda vaid G-7 riigid ja Austraalia.

Lõuna-Korea on ka eraviisiliselt teatanud G-7 riikidele, et kavatseb seda järgida, ütlesid allikad. G-7 ametnikud soovivad kaasata ka Uus-Meremaa ja Norra. Kuid on selge, et India ja Hiina – Venemaa kõige olulisemad kaubanduspartnerid – ei osale, ütlesid allikad.

USA varasema plaani kohaselt, mida on juhtinud rahandusminister Janet Yellen, kaaluti barreli hinna ülempiiri vahemikus 40–60 dollarit, kusjuures mõned ametnikud soovisid hoida piirmäära võimalikult madalal, et saavutada põhieesmärk Venemaa rahavoogude vähendamiseks.

Kuid praegu arutavad plaanidega seotud ametnikud ülempiiri selle vahemiku kõrgemal tasemel või veelgi kõrgemal, kuigi mõned EL-i ametnikud usuvad, et see võimaldab Kremlil jätkuvalt saada märkimisväärset müügitulu.

Asjaga kursis olevad inimesed palusid anonüümsust, sest Venemaa nafta piirhinna tingimused on alles väljatöötamisel.

„Valge Maja ja valitsus jätkavad Venemaa nafta tõhusa ja tugeva hinnapiiri kehtestamist koostöös G-7 ja teiste partneritega,” ütles avalduses Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson. „See on kõige tõhusam viis tagada, et nafta voolaks jätkuvalt turule madalamate hindadega ja lööks kõvasti Putini sissetulekuid tema sõja rahastamiseks.”

Vastuseks kommentaaritaotlusele ütles kõrge rahandusministeeriumi ametnik, et USA pole kunagi liitlastega hinnapiiri vahemikku arutanud.

Venemaa teenis septembris naftamüügist hinnanguliselt 15 miljardit dollarit, aidates toita oma sõjamasinat Ukrainas – rahavoogu, mida USA ja Euroopa liidrid on püüdnud ohjeldada alates sellest ajast, kui Venemaa president Vladimir Putin andis oma sissetungi käsu. Kuid globaalsel turul, kus domineerivad demokraatlike valitsusteta riigid eesotsas Saudi Araabiaga, on tarbijate loodud ja ühele tootjale suunatud hinnalae mehhanismid liiga keerulised.

Ülemaailmse võrdlusindeksi Brenti toornafta hind oli kolmapäeval umbes 96 dollarit barreli kohta. See tõusis märtsi alguses pärast Venemaa sissetungi üle 139 dollari. Käesoleva aasta äärmuslikud hinnakõikumised on vähendanud toormeturgude likviidsust, mis on omakorda soodustanud edasisi hinnakõikumisi.

Venemaa suurima ekspordiartikli Uralsi toornafta keskmine tarnehind oli viimase kolme aasta jooksul 63 dollarit barrelist ja viie aasta jooksul 64 dollarit, selgub hinnaaruannete agentuuri Argus Media andmetest. Eelmise nädala lõpu seisuga on see sel kuul olnud keskmiselt umbes 74 dollarit.

USA seisukoha muutus hinnalae osas võib olla eriti valus eurooplastele, kuna Washington survestas mitmeid kuid eurooplasi Venemaa nafta suhtes kehtestatud sanktsioone muutma. Tõenäoliselt suurendab see areng ELi pettumust, kuna mõned ametnikud märgivad, et nende arvates on USA pannud rohkem rõhku naftatarnete suurendamisele ega ole alati olnud Euroopaga sarnaselt valmis Venemaa karistamiseks majanduslikult.

USA rahandusministeeriumi info kohaselt võib kõrgema hinnapiiri kehtestamine muuta algatuse tõenäolisemaks Venemaa nafta turul hoidmiseks, piirates samal ajal Moskva tulusid.

Putin on öelnud, et Venemaa ei müü naftat kellelegi, kes osaleb USA-ELi hinnapiiri algatuses – USA ametnikud pidasid seda väidet kunagi õõnsaks, kuid nüüd peetakse seda elujõuliseks.

Rahandusministeeriumi kõrge ametnik väitis, et Bideni valitsus on alati olnud teadlik sellest, et Putin võib kätte maksta.

Energiahinnad – eriti nafta ja bensiini puhul – mängivad 8. novembril toimuvatel USA parlamendi vahevalimistel ülisuurt rolli, kuna kaalul on kontroll terve parlamendi üle.

President Joe Biden on püüdnud ohjeldada USA autoomanike hinnatõusu, mis järgnes Venemaa sissetungile, muu hulgas USA naftavarude rekordilise vabastamise ja avalikkuse survega OPEC+-ile ja rafineerimistehastele.

Kahtlused Venemaa naftahinnale ülempiiri kehtestamise suhtes tekkisid Yelleni jõupingutuste algusest peale ja need võimendusid pärast seda, kui OPEC+ kartell, kuhu kuulub ka Venemaa, teatas 5. oktoobril ootamatust tootmiskärpest 2 miljoni barreli võrra päevas. Mõned USA ametnikud kartsid, et see samm õõnestab igasugust piirhinda ja Biden süüdistas avalikult Saudi Araabia valitsust Kremli toetamises.

Piirhind lõplikul kujul avaldatakse eeldatavasti enne 5. detsembrit, mil jõustuvad ELi sanktsioonid selliste teenuste suhtes nagu kindlustus, vahendus ja finantsabi, mis on seotud Venemaa nafta transportimisega rahvusvahelistele klientidele.

Bideni valitsus näeb rahandusministeeriumi kõrge ametniku sõnul, et piirhind aitab kaasa turgude stabiilsusele, tagades Venemaa nafta jätkuva voolu ja võimaldades arengumaadel teha soodushinnaga oste. Samuti on ministeerium püüdnud tagada, et erasektoril oleks selge arusaam piirhinna tehnilisel tasemel toimimisest rahandusministeeriumi veebisaidil avaldatud juhiste abil, ütles ametnik.

Kuid piirhinna väljatöötamisega seotud ametnikud olid juba mures, et see võib tagasilöögi anda, põhjustades nafta ülemaailmsetes hindades veelgi suuremat kõikumist. Rääkides laias laastus globaalsest majandusest, hoiatas Yellen esmaspäeval kogu maailmamajanduses areneva „ohtliku ja muutliku keskkonna” eest, sealhulgas energiahindade tõusu ja finantsturgude turbulentsi eest.

Ta ei viidanud neis kommentaarides konkreetselt piirhinnale.

Minister hoiatas, et sellises olukorras võib USA-s realiseeruda finantsstabiilsuse risk. Yellen oli USA keskpanga kõrge ametnik ülemaailmse finantskriisi ajal, mis poliitikakujundajaid kummitab ka tänapäeval.

EL-i poolt vastu võetud piirhinna mehhanism nõuab, et Venemaa nafta ostjad kolmandatest riikidest nõustuvad maksma piirmäärast vähem, et tarnida ja kindlustada oma kaupa Euroopas asuvates ettevõtetes. USA ja EL-i ametnikud usuvad, et selline lähenemine toimib, sest kaubakindlustuse võtmetegur on International Group of P&I Clubs, mis katab 90 protsenti maailma laevadest. Paljud grupi klubid asuvad Londonis koos Euroopa üksuste või edasikindlustuspartneritega, mis tähendab, et nad peavad täitma ELi eeskirju.

Ettevõtetele, kes kindlustavad Venemaa naftakaubad ülempiirist kõrgema hinnaga, kohaldatakse EL-i uusi sanktsioone. Need hõlmavad laevanduskeeldu ja sätet, mis keelab laevadel juurdepääsu Euroopa teenustele kogu nafta veoks, olenemata päritolust, kui tanker veab üle piirhinna müüdud Venemaa toornaftat.

See klausel on mõeldud ostjaid stimuleerima piirmäärast kinni pidama.

Mõned valdkonna asjatundjad usuvad aga, et finantsvõimendus on ebapiisav, kuna Venemaa võib pääseda juurde alternatiivsetele laevadele ja kindlustusteenustele, aga ka kättemaksuks loobuda ekspordist klientidele, kes järgivad piirhinda. Exxon Mobil Corp. ametnikud tõid asjaga kursis olevate inimeste sõnul augustis oma ettekandes EL-ile välja sarnased kaalutlused.

ELi piirhinna plaan sõltub sellest, kas G-7 võtab selle vastu. Kui G-7 ei jõua omapoolsele kokkuleppele, jõustub Venemaa naftateenuste täielik keeld, mille EL võttis vastu juunis.

USA on nõudnud piirhinna kehtestamist seetõttu, et ametnikud kardavad, et EL-i keeld toob kaasa ülemaailmse naftahinna tõusu.

Käesoleva aasta alguses toimunud kõnelustega kursis olevate inimeste sõnul oli USA ka eraviisiliselt arutanud liitlastega survevahendite kasutamist nagu lisasanktsioonid koos piirhinnaga. Kuid USA rahandusministri asetäitja Wally Adeyemo on selle võimaluse avalikult välistanud, lisades kahtlusi, et piirhinna skeem töötab.

Üks ELi ametnik ütles, et ilma survevahenditeta on raske näha, et piirhind toimiks, muu hulgas seetõttu, et peamised ostjad nagu India, Hiina ja Türgi ei sõlmi tõenäoliselt ühtegi lepingut.

Enne USA vahevalimisi pole mingit otsust oodata. EL-i eesmärk on kehtestada piirhind 25. novembri paiku, umbes 10 päeva enne bloki uute sanktsioonide jõustumist Venemaa naftateenustele.