Küsimusele, kas oled julgeolekuohu tõttu Ida-Euroopas plaaninud Poolast lahkuda, vastas jaatavalt 23 protsenti elanikest, selgub Poola juhtiva väljaande Rzeczpospolita tellitud uuringust.
Alates 24. veebruarist käib Poolaga piirnevas Ukrainas sõda, mis on Venemaa täiemahulise sissetungi tagajärg sellesse riiki. Vene raketid on käimasoleva konflikti käigus juba langenud väga lähedale, sealhulgas Rahvusvahelises rahu- ja julgeolekuoperatsioonide keskuses Jaworówis, mis asub Poola piirist ligi 20 kilomeetri kaugusel.
Poola annab sõjalist abi Ukrainale – venelaste vastu võitlevatele ukrainlastele on üle antud 200 tanki T-72, samuti liikurhaubitsad Krab. Poolas, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, ravitakse haavatud Ukraina sõdureid ning Poola tegeleb ka Ukraina sõdurite koolitamisega enne nende lahingupiirkonda saatmist.
Pärast seda, kui Venemaa annekteeris ebaseaduslikult Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblasti okupeeritud osad, on tekkinud mure, et neil territooriumidel, mida Kreml peab praegu Venemaa osaks, võib Venemaa hakata kasutama taktikalisi tuumarelvi, mis toob kaasa konflikti edasise eskalatsiooni. USA ja EL on saatnud signaale, et sellega kaasneb NATO sõjaline rünnak Vene armee vastu.
Poolas valmistab muret ka olukord Euroopa suurimas Zaporižja tuumajaamas, mis on viimastel kuudel olnud regulaarsete rünnakute all, sealhulgas on pommitatud reaktorite jahutussüsteeme. Zaporižja tuumaelektrijaama võimaliku katastroofi tagajärgi võib tunda Poolas, seoses selle ohuga algas kaaliumjodiidi tablettide jagamine Poolas.
Viimastel päevadel on tulnud info Vene-Valgevene sõjaliste grupeeringute moodustamisest Valgevenes seoses Valgevene läänepiiri kaitsmisega väidetava ohu vastu muu hulgas Poolast. Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenka väljendas muret president Andrzej Duda väljaütlemiste pärast, mille kohaselt Poolast võib saada osa tuumarelvade programmist, mis tähendab tuumarelvade toomist riigi territooriumile.
Väljaande Rzeczpospolita tellitud uuringufirma SW Researchi uuringus küsiti osalejatelt, kas nad kaaluvad Poolast lahkumist julgeolekuohu tõttu Euroopas. „Kindlasti jah” vastas 6,2% vastanutest. Vastuse „pigem jah” andis 16,8 protsenti vastajatest.
34,7 protsenti vastas „pigem mitte” Poolast lahkumise kohta ja 27,1 protsenti „kindlasti mitte”. 15,2 protsendil vastajatest polnud selles küsimuses arvamust.
Üle 50-aastasest inimesest 39 protsenti on praegustes ohutingimustes pigem Poolasse jäämas. Samuti soovib pigem Poolasse jääda 38 protsenti keskharidusega inimestest. Riiki soovivad pigem jääda väiksema sissetulekuga ja väiksemate linnade elanikud.
