Viimastel päevadel on palju räägitud Ukraina edust rindel, aga see ei tähenda, et sõda oleks veel läbi. Venemaa raketirünnakut näitavad, et Venemaal on veel palju võimalusi varuks, kaasa arvatud tuumarelv.

Tuumarelvade küsimustega tegelevad USA ametnikud ütlesid, et tuumasõja puhkemise vältimiseks ei tehta piisavalt, kuna arengud lahinguväljal paljastavad president Vladimir Putini tavavägede nõrkuse ja jätavad talle üha vähem alternatiivseid võimalusi, vahendab Newsweek.

„Venemaa kaotab sõja igal viisil,” ütles USA kaitsealase luureagentuuri kõrge ohvitser Newsweekile. „Kuid me ei saa tähistada Ukraina võitu, veel mitte. Just need tingimused, millest Putin on meile rääkinud, võivad õigustada tuumarünnakut. See hõlmab ohte Venemaa territoriaalsele terviklikkusele ja riigi püsimajäämisele.”

„Putin on nüüd täielikult näidanud, et ta ei hooli meie väärtustest ega põhimõtetest,” ütles teine ​​kõrgem sõjaväelane. „See, mis sunnib teda kasutama tuumarelvi, mitte see, mis rahuldab mõnda Washingtoni asjatundjat, on küsimus, millest peaksime lähtuma.”

Kõik ametnikud nõustuvad, et USA ametnike poolt tuumarelvade kasutamise tagajärgedega tegelemine takistab nende kasutamise tõkestamist. Nad kutsusid üles sõnastama tuumaheidutuse sõnumit selgemalt, leides samas viisi, kuidas Putin saaks vältida tunnet, et tal pole muud valikut kui neid kasutada.

„Piisab juba sellest, kui räägime sõjalise kasulikkuse puudumisest või tuumarelvade kasutamise kohutavatest tagajärgedest,” ütles kolmas kõrge luureametnik. „Meie ülesanne peab nüüd olema Putini mõistusesse jõudmine, mitte ainult tema heidutamiseks, vaid ka tema jaoks imago kujundamiseks.”

„Kas Putin võib kaotada sõja ilma eskaleerumata?” küsis ametnik. „Me peame vähemalt püüdma teda aidata. Praegusel hetkel on planeedi hüve tähtsam kui üksiku tuumahullu lüüasaamine ja alandamine.”

Ametnikud rääkisid Newsweekiga anonüümselt, et käsitleda väga tundlikke teemasid ning kritiseerida Washingtoni ja NATO poliitikat.

Venemaa president Vladimir Putin on Ukraina sõja algusest peale ähvardanud tuumaeskalatsiooniga, öeldes, et tema riiki ähvardav „eksistentsiaalne oht” võib provotseerida ületama künnist.

Nüüd surutakse Vene vägesid kõikidel rinnetel. Venemaa näeb ka oma territooriumi rünnaku all – näiteks laupäevane plahvatus Kertši sillal, mis ühendab riiki Krimmiga. Tundub, et see loob just sellised tingimused, nagu Putin on öelnud, et ta võib tuumarelva kasutada.

Läänest tarnitud relvastuse toel saavutatud võitudest innustunud Ukraina on levitanud seisukohta, et Venemaa peab lahkuma kogu Ukraina territooriumilt. Läbirääkimised on muutunud ka Kiievi jaoks vähem prioriteetseks, piirates Putini valikuvõimalusi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Putinit „tuumaväljapressimises” ning Ukraina liitlased nõustuvad, et Venemaad ei tohiks premeerida Ukrainasse tungimise ja selle enda omaks kuulutamise eest.

„Ukraina edu ja sellega seotud Vene mobilisatsiooniga kaasnev siseriiklik vastuseis surub Putini üha kaugemale nurka,” ütles USA luure kõrge ametnik. „Üha enam on kaalul Venemaa eksistentsiaalne ellujäämine, nagu ka Putini enda ellujäämine.”

Pärast esmaspäevaseid rünnakuid hoiatas Putin, et löögid Ukraina valitsuse juhtimiskeskustele ja elektritootmisele Ukrainas ei ole mitte ainult otsene vastus Kertši silla rünnakule, vaid ka järjekordne sõjategevuse laiendamine.

„Sellist laadi kuritegusid pole lihtsalt enam võimalik vastuseta jätta,” ütles Putin. Kui Kiiev jätkab rünnakuid Venemaa territooriumil, lisas ta, on vastus „julm ja vastab mastaabilt Vene Föderatsiooni vastu tekitatud ohtude tasemele”.

Putin on „nurka aetud loom,” ütles eruadmiral Mike Mullen pühapäeval. Presidentide George W. Bushi ja Barack Obama aegse staabiülemate ühendkomitee endine esimees ütles, et Washington peaks Putini tuumaähvardusi tõsiselt võtma, sest Venemaa presidendil on „palju valikuvõimalusi”.

Esmaspäevastes rünnakutes, mis olid veebruarist alates kõige suuremad pealinnale Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, nõustusid Newsweekiga rääkinud ametnikud: ka Venemaa näitas oma tavapäraste võimaluste piire.

„Seitse erinevat tüüpi raketti, sealhulgas maapealse rünnaku jaoks kasutatud õhutõrjeraketid ja Valgevenest lennanud Iraani kamikaze-droonid? Kõik kleeplindiga kokku seotud? Üle poolte neist on tehniliselt rikkis või sihtmärgid puuduvad?” ütles kaitsealase luureagentuuri ohvitser. „Seda tuleks võtta kui märki sellest, kui kurnatud ja meeleheitel on Putin. Ta on jõudnud tünni põhja. Veel veidi ja järele on jäänud vaid tuumarelvad.”

USA ja NATO on seda tünni tähelepanelikult jälginud, otsides märke selle kohta, et Venemaa võib ette valmistada tuumalööki.

„Me ei ole Venemaa [tuuma]olukorras mingeid muutusi näinud,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg teisipäeval.

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles pühapäeval, et Pentagon ei ole veel näinud tõendeid selle kohta, et Putin oleks otsustanud tuumarelvi kasutada, kuigi ta lisas, et otsus seda teha on ainuüksi Venemaa juhi enda teha.

„Selgituseks, siis mees, kes selle otsuse teeb, on üks mees,” ütles Austin intervjuus CNN-i saatele Fareed Zakaria. „Härra Putinit ei kontrollita. Nii nagu ta tegi vastutustundetu otsuse Ukrainasse tungida, võib ta teha teisegi otsuse.”

Newsweekiga rääkinud ametnikud väljendavad sellegipoolest muret, et Venemaa tuumajõudude jälgimist „viimase minutini”, nagu on öeldud, ei tohiks samastada mõningase eduga poliitikas või heidutuses.

„Me töötame nii, nagu oleks Putini nupule vajutamise kuupäeva ja kellaajaga kursis olemine mingi triumf,” ütles kõrge luureametnik. „Ma ei ole kindel, et meil on üksmeel selles, mis siis juhtub, või mis veelgi olulisem, milline on täpselt õige otsus 11. tunnil.”

„Venemaa teab, et tuumasõda pole võimalik võita ja et seda ei tohi kunagi kasutada,” ütles NATO peasekretär Stoltenberg teisipäeval, korrates Newsweekiga rääkinud ametnike arvates õõnsat retoorikat.

„Washington ja NATO näivad olevat liiga keskendunud avalikule sõnumile, mitte lahendusele,” ütles strateegilise väejuhatuse ohvitser. „Olen Putinit aastaid jälginud ja olen veendunud, et toimuv ei kulge tuumaheidutuse akadeemiliste teooriate järgi.”

Ohvitser lisas, et küsimus on selles, mida Putin võib teha, mitte selles, kas Venemaa doktriini järgitakse täpselt või kas kõik tuumasõja paberid on korralikult täidetud.

Veelgi enam, president Bideni neljapäevased väljaütlemised maailmalõpu võimalikkuse kohta olid pigem tõendid selle kohta, et tema valitsus keskendub rohkem sõnumite edastamisele kui konkreetsetele tegudele, mis võiksid Putinit heidutada, ütlesid ametnikud.

Neljapäeval New Yorgis toimunud Demokraatliku Partei korjandusüritusel sisepoliitika üle arutledes kaldusid Bideni kommentaarid tuumasõja võimalusele Venemaaga. „Me pole maailmalõpuga seisnud silmitsi pärast Kennedyt ja Kuuba raketikriisi,” ütles president.

Putin „ei tee nalja, kui ta räägib taktikaliste tuumarelvade või bioloogiliste või keemiarelvade võimalikust kasutamisest,” jätkas Biden, lisades, et Venemaa liidri „sõjavägi on, võib öelda, märkimisväärselt kehvem”.

Bideni väljaütlemisi kritiseeriti mitmelt poolt. „Peame selliseid asju kommenteerides rääkima ettevaatlikult,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

USA endine välisminister Mike Pompeo nimetas Bideni sõnastust „mõtlematuks”. „Kui kuulete presidenti rääkimas maailmalõpust… juhusliku mõttena, lihtsalt mõtisklemas rahakogumise üle, on see Ameerika rahvale kohutav risk. Kui ta tõesti usub, et ta peaks meiega tõsiselt rääkima ” lisas Pompeo.

Admiral Mullen ütles, et president Bideni terminoloogia on „sõnakasutuse skaala tipus, kui soovite”.

Briti valitsuse kommunikatsiooni peavalitsuse (see on sarnane USA riikliku julgeolekuagentuuriga) juht Sir Jeremy Fleming ütles, et „igasugune jutt tuumarelvadest on väga ohtlik ja me peame olema väga ettevaatlikud, kuidas me sellest räägime.”

Valge Maja teatas omalt poolt, et Bideni ei teinud nalja ja USA poliitika on selge. „USA ei ole valmis avalikult rääkima konkreetsetest tagajärgedest Venemaa Föderatsioonile tuumarelva kasutamise otsuse korral,” öeldi selgust hägustades.

Selgus pole võimalik, sest Biden tunnistas oma sõnavõtus, et tema valitsus ei suutnud lahendada Putini heidutamise põhiküsimust. „Püüan välja mõelda, mis on Putini väljapääs,” ütles president. „Kus ta leiab end olukorrast, kus ta mitte ainult ei kaota oma nägu, vaid kaotab ka olulise võimu Venemaal?”

„Kas ta üritab seda mõista?” küsis kõrge luureohvitser. „Meil on võim mõjutada seda, kuidas see väljapääs võiks välja näha. Mul ei ole mugav kritiseerida presidenti, nagu oleksin mingi parteitegelane, aga me lihtsalt ei tee piisavalt.”

Admiral Mullen nõustus, öeldes, et USA peab „tegema kõik, mis võimalik, et püüda selle asja lahendamiseks [läbirääkimiste] laua taha jõuda”.

„Kõik maailma tuumaeksperdid räägivad meile Kuuba raketikriisi ajalugu, loovad kiirguse leviku mudeleid ja arutavad, kus oleks ohutu koht tuumasõja üleelamiseks,” ütles strateegiline juht.

„Heidutamine kui valitsuse terviklik püüdlus nõuab siiski, et me mõtleksime praegusele, mitte tagajärgedele. Selle ülesande puhul pole ma isegi kindel, kas ma mõistan sõnumit. Et Venemaa on lõpetatud, kui? Et Putin oleks surnud, kui? Need hirmud on just need stsenaariumid, mis võivad provotseerida Putinit rikkuma kõiki tavasid ja ületama läve.”

„Ma ei usu, et tuumasõda on peatselt tulemas,” ütles kõrge luureohvitser. „Aga ma ei ole ka Putin. See, mida me ütleme, ei hoia ära tuumasõda. See, mida me teeme, on praegu meie võimuses.”

„Venemaa on kaotanud. Tehkem Putinile pakkumine – mitte Ukrainast lahkumiseks, vaid lastes Putinil ja tema režiimil ellu jääda, kui soovite, et teda ära osta.”